Coincard

Paul Keres sündis Narvas, mis kuulus tollal Vene keisririigi koosseisu. Tema karjäär langes mitme poliitilise murrangu aega: pärast Eesti iseseisvumist esindas ta oma riiki rahvusvahelistel maleolümpiaadidel. Teise maailmasõja ja Eesti NSV Liiduga liitmise tagajärjel võistles ta hiljem NSV Liidu eest. Sellest hoolimata jäi ta avalikkuse teadvuses tihedalt Eestiga seotuks.

Rahvusvahelise läbimurde saavutas Keres 1930. aastatel. 1938. aastal Madalmaades toimunud AVRO turniiril saavutas ta koos Reuben Fine'iga esikoha ning oli omavahelise mängu tulemuse tõttu eespool. Turniiril osales mitu tolle aja tugevaimat mängijat ning selle eesmärk oli välja selgitada maailmameister Alexander Aljechini võimalik väljakutsuja. Tiitlimatši siiski ei toimunud; sõda ja poliitilised muutused katkestasid tollase malemaailma korralduse.

Pärast sõda kuulus Keres veel palju aastaid maailma paremikku. Ta võitis kolm korda Nõukogude Liidu meistrivõistlused ja saavutas mitmel kandidaatide turniiril kõrgeid kohti. Need võistlused selgitasid välja valitseva maailmameistri väljakutsuja. Keres ei pääsenud aga kunagi otsustavasse maailmameistrivõistluste matši. Seetõttu nimetatakse teda sageli üheks tugevaimaks mängijaks, kes ei võitnud kunagi maailmameistri tiitlit. Lisaks turniirimalele tegutses ta ka maleteoreetiliste teoste autorina ja ülesannete koostajana.

Eestis kujunes Keresest rahvuslik mälestuskuju. Tema portree ilmus juba varasemale Eesti viiekroonisele rahatähele. Malel oli Eestis ja Nõukogude Liidus suur ühiskondlik tähtsus; rahvusvahelisi saavutusi käsitati ühtaegu kultuurilise ja poliitilise esindusena. Juubeliaastale pöörati tähelepanu ka väljaspool Eestit organiseeritud males. Mündiväljaanne tugines seega juba väljakujunenud avalikule mälestusele Keresest ning sidus Eesti ajaloo rahvusvaheliselt tuntud spordi- ja mõttespordi traditsiooniga.