2 eurot briljantlõige/BU

Aastaarv 1985 ei viita tähemotiivi tekkimisele. Euroopa Nõukogu võttis sinise lipu kaheteistkümne kuldse tähega oma embleemina kasutusele juba 1955. aastal. Euroopa Nõukogu on Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon. See tegeleb eelkõige inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

Kolm aastakümmet hiljem võtsid tähise üle toonased Euroopa ühendused. 1985. aasta Milano tippkohtumisel kiitsid riigi- ja valitsusjuhid heaks selle kasutamise ühenduste poolt; alates 1986. aastast heisati see Euroopa institutsioonide ees. 1993. aastal asutatud Euroopa Liit säilitas embleemi. 2015. aasta juubel meenutas seega juba olemas olnud Euroopa lipu ülevõtmist Euroopa Liidu eelkäijaorganisatsioonide poolt.

Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see ka erinevate laienemisvoorude ajal muutumatuks. Ametlikus sümboolikas tähistab kaksteist täielikkust, ringikujuline paigutus aga väljendab ühtsust, solidaarsust ja ühtekuuluvust. Kuldsetest tähtedest sinisel taustal sai seeläbi Euroopa institutsioonide, programmide ja välispiiride äratuntav tähis.

Münt kuulus euroala riikide ühisesse väljalaskesse. Sellised ühised väljalasked erinevad tavalistest riiklikest 2-eurostest mälestusmüntidest selle poolest, et kõik osalevad riigid kasutavad sama põhimotiivi; kohandatakse üksnes vastava riigi nimetust ja teatavaid kohustuslikke andmeid. Juubel sobis selleks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid seda kasutavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Motiiv sündis Euroopa mündikodade korraldatud konkursi tulemusel. Erialane žürii valis avalikule veebihääletusele viis kavandit. Võidukavandi autor oli Georgios Stamatopoulos, Kreeka Panga kujundaja. Läti jaoks oli ühisel väljalaskel täiendav ajaline tähendus: riik ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal ja võttis euro kasutusele alles 2014. aastal.