Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 219 2015
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Läti · 30 aastat Euroopa Liidu lipu vastuvõtmisest
Tiraaž10 000
Väljalaskekuupäev3. nov 2015
PakendBlister
ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Turuhind12,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab Euroopa Liidu lipu kolmekümneaastast olemasolu. Motiivil on lipp kujutatud rahvaste ja kultuuride ühiste arusaamade ja ideaalidega ühenduse sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on näha „LATVIJA“, aastaarvud „1985-2015“ ning kujundaja Georgios Stamatopoulos initsiaalid.
Motiiv
Motiivil on kujutatud Euroopa Liidu lippu kui sümbolit, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ning ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Paremal ülal piki mündirõngast on loetavad emiteeriva riigi „LATVIJA“ ja aastaarvud „1985-2015“. Paremal all on kujundaja initsiaalid (Georgios Stamatopoulos).
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Aastaarv 1985 ei viita tähemotiivi tekkimisele. Euroopa Nõukogu võttis sinise lipu kaheteistkümne kuldse tähega oma embleemina kasutusele juba 1955. aastal. Euroopa Nõukogu on Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon. See tegeleb eelkõige inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.
Kolm aastakümmet hiljem võtsid tähise üle toonased Euroopa ühendused. 1985. aasta Milano tippkohtumisel kiitsid riigi- ja valitsusjuhid heaks selle kasutamise ühenduste poolt; alates 1986. aastast heisati see Euroopa institutsioonide ees. 1993. aastal asutatud Euroopa Liit säilitas embleemi. 2015. aasta juubel meenutas seega juba olemas olnud Euroopa lipu ülevõtmist Euroopa Liidu eelkäijaorganisatsioonide poolt.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see ka erinevate laienemisvoorude ajal muutumatuks. Ametlikus sümboolikas tähistab kaksteist täielikkust, ringikujuline paigutus aga väljendab ühtsust, solidaarsust ja ühtekuuluvust. Kuldsetest tähtedest sinisel taustal sai seeläbi Euroopa institutsioonide, programmide ja välispiiride äratuntav tähis.
Münt kuulus euroala riikide ühisesse väljalaskesse. Sellised ühised väljalasked erinevad tavalistest riiklikest 2-eurostest mälestusmüntidest selle poolest, et kõik osalevad riigid kasutavad sama põhimotiivi; kohandatakse üksnes vastava riigi nimetust ja teatavaid kohustuslikke andmeid. Juubel sobis selleks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid seda kasutavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Motiiv sündis Euroopa mündikodade korraldatud konkursi tulemusel. Erialane žürii valis avalikule veebihääletusele viis kavandit. Võidukavandi autor oli Georgios Stamatopoulos, Kreeka Panga kujundaja. Läti jaoks oli ühisel väljalaskel täiendav ajaline tähendus: riik ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal ja võttis euro kasutusele alles 2014. aastal.
Kolm aastakümmet hiljem võtsid tähise üle toonased Euroopa ühendused. 1985. aasta Milano tippkohtumisel kiitsid riigi- ja valitsusjuhid heaks selle kasutamise ühenduste poolt; alates 1986. aastast heisati see Euroopa institutsioonide ees. 1993. aastal asutatud Euroopa Liit säilitas embleemi. 2015. aasta juubel meenutas seega juba olemas olnud Euroopa lipu ülevõtmist Euroopa Liidu eelkäijaorganisatsioonide poolt.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see ka erinevate laienemisvoorude ajal muutumatuks. Ametlikus sümboolikas tähistab kaksteist täielikkust, ringikujuline paigutus aga väljendab ühtsust, solidaarsust ja ühtekuuluvust. Kuldsetest tähtedest sinisel taustal sai seeläbi Euroopa institutsioonide, programmide ja välispiiride äratuntav tähis.
Münt kuulus euroala riikide ühisesse väljalaskesse. Sellised ühised väljalasked erinevad tavalistest riiklikest 2-eurostest mälestusmüntidest selle poolest, et kõik osalevad riigid kasutavad sama põhimotiivi; kohandatakse üksnes vastava riigi nimetust ja teatavaid kohustuslikke andmeid. Juubel sobis selleks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid seda kasutavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Motiiv sündis Euroopa mündikodade korraldatud konkursi tulemusel. Erialane žürii valis avalikule veebihääletusele viis kavandit. Võidukavandi autor oli Georgios Stamatopoulos, Kreeka Panga kujundaja. Läti jaoks oli ühisel väljalaskel täiendav ajaline tähendus: riik ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal ja võttis euro kasutusele alles 2014. aastal.