2 eurot briljantlõige/BU

Tänapäeval Euroopa Liidu lipuna tuntud tähelipp sai alguse Euroopa Nõukogus, 1949. aastal asutatud Euroopa Liidust sõltumatus rahvusvahelises organisatsioonis. Selle ministrite komitee võttis embleemi vastu 8. detsembril 1955. Seega kasutati lippu juba ammu enne Euroopa Liidu asutamist. Euroopa Parlament toetas 1983. aastal selle kasutuselevõttu ka toonaste Euroopa ühenduste sümbolina. 1985. aastal kiitsid riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks ning alates 1986. aastast kasutasid lippu ühenduste institutsioonid. Juubel viitab sellele ülevõtmisele, mitte 1955. aasta algsele kavandile.

Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Euroopa Nõukogu määras juba alguses kindlaks kaksteist tähte, kuigi sellesse kuulus tollal teistsugune arv riike. Kaksteist valiti muutumatuks arvuks, mis sümboliseerib täielikkust ja ühtsust. Seetõttu ei muutunud tähekranss Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu hilisemate laienemiste käigus. Ka ringikujuline paigutus viitab ühtekuuluvusele, tõstmata esile üksikuid riike.

Euroopa Liit tekkis selle nime all alles Maastrichti lepingu alusel, mis jõustus 1993. aastal. Lipp säilis ning sellest sai üks tuntumaid Euroopa sümboleid. See lehvib Euroopa Liidu institutsioonide hoonetel ja ametlikel üritustel ning liikmesriikide lippude kõrval. Õiguslikult ja ajalooliselt on see endiselt ka Euroopa Nõukogu embleem.

Juubel sobis ühise mündiemissiooni põhjuseks, sest lipp on riikideüleselt kasutatav sümbol. Selliste ühiste emissioonide puhul lasevad mitu riiki käibele sama põhimotiiviga mündi, säilitades samal ajal teabe vastava emiteeriva riigi kohta. Eesti jaoks oli osalemisel ka hiljutise integratsioonipoliitikaga seotud taust: riik ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal ja võttis euro kasutusele 2011. aastal. Emissioon paigutas Eesti seega euroala riikide ühisesse ettevõtmisse.