2 eurot briljantlõige/BU

Euroopa lipp ei tekkinud tänase Euroopa Liidu raames. 1949. aastal asutatud valitsustevaheline organisatsioon Europarat, mille eesmärk on edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki, võttis embleemi kasutusele 1955. aastal. Europarat on Euroopa Liidust institutsionaalselt eraldiseisev ja hõlmab rohkem riike kui Euroopa Liit. Kujutisel on sinisel taustal paiknev kuldsete tähtede ring.

Arv kaksteist ei tähista ei Europarati liikmesriikide ega hilisemate Europäische Gemeinschaften liikmesriikide arvu. See valiti kindlaks sümboliliseks arvuks, mis pidi väljendama ühtsust ja täielikkust. Seetõttu ei muutunud tähtede arv ka Europäische Gemeinschaften ja Europäische Union laienemisel.

1980. aastatel püüdsid Europäische Gemeinschaften muuta oma poliitilise koostöö elanikkonnale nähtavamaks. Europäischer Rat moodustatud „kodanike Euroopa“ komitee tegi ettepaneku ühiste tunnuste ja avalike sümbolite kasutuselevõtuks. Riigi- ja valitsusjuhid kiitsid 1985. aastal heaks Europarati juba kasutatud embleemi kasutuselevõtu. Alates 1986. aastast kasutasid ühenduste institutsioonid lippu. Europäische Union ise tekkis alles Vertrag von Maastricht alusel, mis jõustus 1993. aastal. Seetõttu kasutatakse nimetust „ELi lipp“ tagasivaatavalt ka 1985. aasta otsuse kohta.

Lipp kuulub koos Euroopa hümni, 9. mai Euroopa päeva ja juhtlausega „In Vielfalt geeint“ üldiselt kasutatavate Euroopa sümbolite hulka. Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõus oli nende sümbolite kohta ette nähtud eraldi artikkel. Pärast eelnõu läbikukkumist ei võetud seda Vertrag von Lissabon üle. Mitu liikmesriiki, nende hulgas Saksamaa, väljendasid siiski lepingule lisatud deklaratsioonis nende suhtes sõnaselgelt oma toetust.

Aastapäev sobis ühiseks mündiväljaandeks, sest lipp ei viita ühele konkreetsele liikmesriigile, vaid seda kasutavad Euroopa Liidu institutsioonid ja kõik liikmesriigid. Nii võis sama sündmus ilmuda mitme euromündi rahvuslikul küljel, samal ajal kui münte lasid endiselt käibele üksikud riigid.