VatikanII · Šveitsi kaardiväe 500. aastapäev

Väljalaskekuupäev9. nov 2006

Kogutiraaž100 000

ELi maksimum100 000

Väljaanded2

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstGUARDIA SVIZZERA PONTIFICIA / CITTÁ DEL VATICANO / 1506 / O. ROSSI / 2006 / R

DisainerOrietta Rossi (Maria Carmela Colaneri)

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Mälestusmünt meenutab paavstliku Šveitsi kaardiväe 500. aastapäeva. Motiivil on kujutatud Šveitsi kaardiväelast andmas pidulikku vannet Šveitsi kaardiväe lipule, teda ümbritsevad pealdised „GUARDIA SVIZZERA PONTIFICIA“ ja „CITTÁ DEL VATICANO“ ning aastaarvud 1506 ja 2006.

Motiiv

Mündil on kujutatud Šveitsi kaardiväelast, kes annab Šveitsi kaardiväe lipule piduliku vande. Šveitsi kaardiväelase kujutise ümber poolkaares paikneb kiri „GUARDIA SVIZZERA PONTIFICIA“. Poolkaart täiendab ringiks lipu all paiknev emiteeriva riigi nimi — „CITTÁ DEL VATICANO“. Vasakul paikneb lipuvarda äärde paigutatud graveerija signatuuri — „O. ROSSI“ — kohal aastaarv 1506. Paremal on ülal mündikoja tähise — „R“ — kohal märgitud aasta 2006. Mündi välisringil on Euroopa Liidu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Paavstlik Šveitsi kaardivägi loodi paavst Julius II ajal. 16. sajandi alguses olid Šveitsi jalaväelased oma väljaõppe ja tihedate lahingurivistuste tõttu nõutud palgasõdurid. 22. jaanuaril 1506 saabus Rooma esimene 150 šveitslasest koosnev kontingent kapten Kaspar von Sileneni juhtimisel ning astus paavsti teenistusse. Seda kuupäeva peetakse kaardiväe asutamispäevaks.

Üks selle ajaloo kujundavaid sündmusi oli Sacco di Roma 6. mail 1527. Keiser Karl V vägede poolt toime pandud Rooma rüüstamise ajal kaitsesid kaardiväelased paavst Clemens VII. Paavst pääses põgenema Vatikani ja Engelsburgi ühendava kindlustatud käigu kaudu, mida nimetatakse Passetto di Borgo. Pärimusliku arvestuse kohaselt hukkus 189 kaardiväelasest 147. Selle mälestuseks vannuvad uued värvatud tänini ametivande iga aasta 6. mail.

Vandega kohustuvad kaardiväelased teenima ametisolevat paavsti ja tema seadusjärgseid järglasi ning vajaduse korral kaitsma neid oma elu hinnaga. Kaardivägi täidab nii kaitse- ja valveülesandeid kui ka tseremoniaalseid ülesandeid. Muu hulgas valvab see Apostolischer Palasti sissepääse ja saadab paavsti teatud avalikel esinemistel. Vatikani üldiste politsei- ja julgeolekuülesannete eest vastutab lisaks sandarmeeriakorpus.

Vastu võetakse katoliku usku Šveitsi kodanikke, kes on varem läbinud Šveitsis sõjaväelise algväljaõppe. Värvikas vormiriietus järgib renessansi vorme. Vastupidiselt levinud loole ei pärine see Michelangelolt; selle tänapäevane põhikuju võeti 20. sajandi alguses kasutusele kaardiväe komandöri Jules Repondi ajal.

Ümmargune tähtpäev andis Vatikani riigile võimaluse austada institutsiooni, mis on tihedalt seotud paavstiameti ja Vatikani ajalooga. Samal ajal selgitab Sacco di Roma aastapäev, miks peetakse just ametivannet kaardiväe keskseks sümboliks.