Slovakkia · Ľudovít Štúri 200. sünniaastapäev

Ľudovít Štúr oli keeleteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik. Ta kuulus 19. sajandil Ungari kuningriigi piires kujunenud Slovakkia rahvusliku liikumise põlvkonda. Selle eesmärk oli kinnistada slovaki keel hariduses, kirjanduses ja avalikus elus ning nõuda Slovakkia elanikkonnale poliitilisi ja kultuurilisi õigusi.

Štúri ajal olid levinud erinevad arusaamad sellest, millist kirjakeelt peaksid slovakid kasutama. Protestandidest autorid kirjutasid sageli tšehhi keele ühes vormis, katoliiklastest õpetlaste seas oli aga levinud vanem norm, mille oli välja töötanud Anton Bernolák. Štúr ja tema kaasvõitlejad Jozef Miloslav Hurban ning Michal Miloslav Hodža leppisid 1843. aastal kokku uues kodifikatsioonis, mis tugines peamiselt kesk-slovaki murretele. Seejärel põhjendas Štúr seda keelekuju keeleteaduslikes kirjutistes. Hilisemate kohanduste järel sai sellest tänapäeva slovaki kirjakeele alus.

Ajakirjanikuna andis Štúr välja ajalehte „Slovenskje národňje novini” koos kirjanduslisaga „Orol tatránski”. Sellega lõi ta foorumi poliitilisteks aruteludeks, kirjanduseks ja rahvusliku enesekorralduse küsimuste käsitlemiseks. Samal ajal oli ta Ungari maapäeva saadik. Seal seisis ta muu hulgas sotsiaalsete reformide ja slovakkide keeleliste õiguste tunnustamise eest.

1848. aasta revolutsioonide ajal teravnes konflikt Ungari rahvusliku liikumise ja kuningriigi mitte-magyaritest rahvastikurühmade vahel. Štúr osales Slovakkia poliitiliste nõudmiste sõnastamises ning kuulus Slovaki rahvusnõukogu juhtivate esindajate hulka. See korraldas relvastatud aktsioone Ungari revolutsioonilise valitsuse vastu ning tegi seejuures ajutiselt koostööd Habsburgide poolega. Loodetud poliitilist omavalitsust siiski ei saavutatud.

Tema jäädvustamine riiklikul mälestusmündil on eelkõige põhjendatav Štúri rolliga slovaki kirjakeele kujundamisel ja Slovakkia rahvusliku liikumise poliitilisel formeerumisel. Mõlemad on tihedalt seotud tänapäevase slovaki enesemõistmise kujunemisega.