Coincard

Dünastiline lähtekoht on Madalmaade kuninga ja Luksemburgi suurhertsogi Wilhelm III surm 1890. aastal. Alates 1815. aasta Viini kongressist ühendasid Madalmaid ja Luksemburgi personaalunioon: mõlemal riigil oli sama monarh, kuid õiguslikult jäid nad eraldiseisvaks. Madalmaadel sai troonile asuda Wilhelm III tütar Wilhelmina. Luksemburgis kehtisid seevastu Nassau dünastia pärimisreeglid, mille kohaselt oli tookord eelisõigus teise liini meessoost liikmel.

Seetõttu läks Luksemburgi kroon Adolphile, endisele Nassau hertsogile. Tema hertsogiriigi annekteeris Preisimaa pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda. Luksemburgis valitsema asudes lõppes personaalunioon Madalmaadega. Aasta 1890 tähistab seega mitte ainult valitsejasoo vahetust, vaid ka sellest ajast iseseisvat Luksemburgi troonipärimist.

Kuna Adolphi pojal Wilhelm IV-l ei olnud poega, muudeti dünastia põhikirja. See võimaldas tema vanimal tütrel Marie-Adelheidil troonile asuda. Tema valitsemisaeg langes Esimese maailmasõja perioodi, mil Saksa väed okupeerisid Luksemburgi. Sisepoliitiliste konfliktide ja okupatsiooniaegse tegevuse suhtes osaks saanud kriitika tõttu loobus ta 1919. aastal troonist. Troonile asus tema õde Charlotte. Veel samal aastal kinnitas rahvahääletus monarhia jätkumise.

Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni all läks Charlotte koos valitsusega eksiili ja pöördus raadiosaadete kaudu Luksemburgi elanike poole. 1964. aastal andis ta riigivalitsemise ülesanded üle oma pojale Jeanile. Jeani ja hiljem Henri ajal arenes suurhertsogi roll parlamentaarse ja konstitutsioonilise monarhia raames edasi.

Juubel pakkus võimaluse kujutada alates 1890. aastast püsinud dünastilist järjepidevust ning samal ajal Luksemburgi krooni eraldumist Madalmaade kroonist. Valitsejate järgnevus viitab ka poliitilistele murrangutele, nagu kaks maailmasõda, troonist loobumised ja muutunud pärimisreeglid.