San Marino · Christopher Columbuse 500. surma-aastapäev

Christoph Kolumbus sündis Genua vabariigis ning tegutses algul Vahemere ja Atlandi ookeani kaubanduses. Lähtudes arusaamast, et Aasiasse võib jõuda üle Atlandi ookeani kulgevat läänesuunalist mereteed pidi, otsis ta toetust vastava ekspeditsiooni korraldamiseks. Lõpuks rahastasid ettevõtmist Kastiilia Isabella ja Aragónia Ferdinand. Nii asus Kolumbus Hispaania krooni teenistusse.

Esimesel reisil jõudis ta 1492. aastal Kariibi mere saartele. Ta pidas sealseid alasid Aasia osaks; Euroopa geograafidele sai alles hiljem selgeks, et Euroopa ja Aasia vahel paiknes omaette manner. Kokku tegi Kolumbus neli Atlandi-ülest reisi ning uuris selle käigus Kariibi mere uusi alasid, Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa rannikuid. Uute endale nõutud alade kubernerina sattus ta oma ametitegevuse tõttu konfliktidesse ning toimetati mõneks ajaks tagasi Hispaaniasse.

Tema esimesel reisil olnud laevad, mida sageli koos kujutatakse, olid *Niña*, *Pinta* ja *Santa María*. Täpsemalt olid neist ainult kaks esimest karavellid. Suurem *Santa María* oli teist tüüpi laev, mida nimetati naoks. Tuuleroos viitab üldiselt navigatsioonile ja meresõidule ajastul, mil Euroopa võimud laiendasid üle Atlandi oma kaubandus- ja valitsemisalasid.

Kolumbuse reisid tähistavad Euroopa ja Ameerika vahelise püsiva ühenduse algust. Inimeste, taimede, loomade ja kaupade vahetusele järgnesid Hispaania koloniseerimine, sunnitöö, vägivald ning sissetoodud haiguste levik. Kariibi mere põlisrahvastikule olid neil arengutel laastavad tagajärjed. Seetõttu käsitletakse Kolumbust tänapäeval mitte ainult meresõitjana, vaid ka Euroopa koloniaalajaloo kontekstis.

Christoph Kolumbus ei ole San Marinoga vahetult seotud. Ümmargune aastapäev pakkus väikeriigile pigem rahvusvaheliselt tuntud ajaloolise sündmuse, mis seostus ühtlasi Kolumbuse päritoluga Itaalia aladelt.