KMK BU

Ilmari Tapiovaara kuulub Soome disainerite põlvkonda, kelle töö oli tihedalt seotud Teise maailmasõja järgse ülesehitustööga. Uued eluruumid, koolid, üliõpilaselamud ja avalikud hooned vajasid vastupidavat, ruumisäästlikku ja tööstuslikult toodetavat mööblit. Soome puidutööstus pakkus seejuures häid eeldusi täispuidust ja painutatud vineerist konstruktsioonide valmistamiseks.

Tapiovaara õppis Helsingi kunsti- ja käsitöökõrgkoolis. Õppe- ja tööperioodid välismaal tutvustasid talle Euroopa modernismi, sealhulgas prantsuse-šveitsi arhitekti Le Corbusier’ ringkonda. Samal ajal lähtus ta Soome kujundustraditsioonidest, eriti Alvar Aalto katsetatud kihilise puidu töötlemisest. Tema tähelepanu keskmes ei olnud väikesele ostjaskonnale mõeldud üksikesemed, vaid funktsionaalsed esemed, mida sai seeriaviisiliselt valmistada ja eri ruumides kasutada.

Tema tuntud kavandite hulka kuulub Domus-tool, mis töötati algselt välja Helsingi üliõpilaselamu Domus Academica jaoks. Selle vormitud vineerdetailid, lühikesed käetoed ja virnastatavus vastasid ühiskasutatavate ruumide praktilistele nõuetele. Teised laialt levinud tööd on mööblisarjad Pirkka ja Mademoiselle. Lisaks mööblile kavandas Tapiovaara ka interjööre ja tegutses õpetajana. Samuti osales ta mõnda aega rahvusvahelistes arendusprojektides, kus tegeles kohaliku mööblitootmise ja kättesaadavate materjalidega.

Tema jäädvustamist käibemündil tuleb vaadelda seoses disaini rolliga Soome kultuurilise enesekuvandi kujundamisel. Mööbli- ja tööstusdisain kujunes 20. sajandil rahvusvaheliselt tunnustatud Soome kultuuri osaks. Ümmargune sünnipäev pakkus konkreetse võimaluse tõsta esile disainerit, kelle tööd kujundasid igapäevaelu eluruumides ja avalikes hoonetes. Mündipildil kujutatud äralõigatud mööblidetail ei viita portreele, vaid Tapiovaara tegelikule töövaldkonnale: konstruktsioonile, materjalile ja seeriaviisilisele tootmisele.