Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 178 2014
Blister
PP
Blister proof
Portugal · Rahvusvaheline pereettevõtlusel põhineva põllumajanduse aasta
Tiraaž3 186
Väljalaskehind17,47 €
Väljalaskekuupäev31. okt 2014
PakendBlister
Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud
Turuhind109,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse perepõllumajanduse rahvusvahelist aastat. Motiivil on kujutatud traditsioonilise põllumajanduse tüüpilisi tööriistu ning kana, kõrvitsaid, kartulikorvi, muud köögivilja ja lilli. Poolkaarekujuliselt on paigutatud pealdised „AGRICULTURA FAMILIAR“ ja „PORTUGAL“.
Motiiv
Mündimotiivi keskmes on kujutatud traditsioonilises põllumajanduses tavapäraselt kasutatavaid tööriistu koos põllumajandussaadustega: kana, mida ümbritsevad kõrvitsad, kartulikorv ning muud köögiviljad ja lilled. Vasakul on poolkaares kiri „AGRICULTURA FAMILIAR“ (perepõllumajandus) ning paremal samuti poolkaares emiteeriv riik „PORTUGAL“, millele järgneb emiteerimisaasta „2014“. All vasakul asub mündimärk „INCM“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Rahvusvaheline perepõllumajanduse aasta ei olnud üksik sündmus, vaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt 2014. aastaks välja kuulutatud teema-aasta. Koordineerimise võttis enda kanda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Eesmärk oli kaasata põllumajanduslike pereettevõtete roll toiduga kindlustatuses, maapiirkondade tööhõives ja loodusvarade majandamises senisest tugevamalt poliitilistesse aruteludesse.
Pereettevõtte all ei mõeldud üksnes väikest isemajandavat talu. Selle all peeti silmas põllumajandusüksusi, mida juhib perekond ja mille tegevus põhineb peamiselt perekonna tööjõul. Sõltuvalt piirkondlikust kontekstist hõlmas mõiste ka loomakasvatust, metsamajandust, kalandust ja vesiviljelust. Käsitleti muu hulgas maa, vee, laenude, nõustamise ja turgude kättesaadavust ning ettevõtete ja erialateadmiste edasiandmist järgmisele põlvkonnale. Selle teemaga oli seotud ka naiste ja eakamate pereliikmete sageli vähe märgatav töö.
Portugali jaoks oli teemal otsene põllumajandusajalooline seos. Riigi põllumajandus on piirkonniti erineva struktuuriga. Põhjas ja osas Kesk-Portugalist olid levinud väikesed, kohati tugevalt killustunud pereettevõtted, samal ajal kui lõunas olid traditsiooniliselt ülekaalus suuremad maaomandi- ja majandusüksused. Paljud väiksemad talud ühendasid turule tootmise oma majapidamise varustamisega. Maapiirkondadest lahkumine, ettevõtete omanike vananemine ja majanduslik kohanemissurve muutsid neid struktuure 20. sajandi ning 21. sajandi alguse jooksul. Pärast Portugali liitumist Euroopa Majandusühendusega 1986. aastal mõjutasid ettevõtteid lisaks ühise põllumajanduspoliitika toetuste- ja turureeglid.
Mündiväljalase käsitles seega ühelt poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni algatust. Teiselt poolt viitas see elu- ja majandusvormile, mis on paljudes Portugali piirkondades kujundanud maakasutust, külade sotsiaalseid struktuure ja piirkondlikke toitumistavasid. Seetõttu sobis see sündmus nii rahvusvaheliseks teemaks kui ka spetsiifiliselt Portugaliga seotud teemaks.
Pereettevõtte all ei mõeldud üksnes väikest isemajandavat talu. Selle all peeti silmas põllumajandusüksusi, mida juhib perekond ja mille tegevus põhineb peamiselt perekonna tööjõul. Sõltuvalt piirkondlikust kontekstist hõlmas mõiste ka loomakasvatust, metsamajandust, kalandust ja vesiviljelust. Käsitleti muu hulgas maa, vee, laenude, nõustamise ja turgude kättesaadavust ning ettevõtete ja erialateadmiste edasiandmist järgmisele põlvkonnale. Selle teemaga oli seotud ka naiste ja eakamate pereliikmete sageli vähe märgatav töö.
Portugali jaoks oli teemal otsene põllumajandusajalooline seos. Riigi põllumajandus on piirkonniti erineva struktuuriga. Põhjas ja osas Kesk-Portugalist olid levinud väikesed, kohati tugevalt killustunud pereettevõtted, samal ajal kui lõunas olid traditsiooniliselt ülekaalus suuremad maaomandi- ja majandusüksused. Paljud väiksemad talud ühendasid turule tootmise oma majapidamise varustamisega. Maapiirkondadest lahkumine, ettevõtete omanike vananemine ja majanduslik kohanemissurve muutsid neid struktuure 20. sajandi ning 21. sajandi alguse jooksul. Pärast Portugali liitumist Euroopa Majandusühendusega 1986. aastal mõjutasid ettevõtteid lisaks ühise põllumajanduspoliitika toetuste- ja turureeglid.
Mündiväljalase käsitles seega ühelt poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni algatust. Teiselt poolt viitas see elu- ja majandusvormile, mis on paljudes Portugali piirkondades kujundanud maakasutust, külade sotsiaalseid struktuure ja piirkondlikke toitumistavasid. Seetõttu sobis see sündmus nii rahvusvaheliseks teemaks kui ka spetsiifiliselt Portugaliga seotud teemaks.