Läti · Euroopa kultuuripealinn Riia 2014

Programm „Euroopa kultuuripealinn“ sai alguse Kreeka kultuuriministri Melina Mercouri algatusest ja võeti kasutusele 1985. aastal. Selle eesmärk on tuua esile Euroopa kultuuriline mitmekesisus ning samal ajal rõhutada ühiseid Euroopa seoseid. Alates 2009. aastast valitakse üldjuhul igal aastal kaks linna eri Euroopa Liidu liikmesriikidest. Riga jagas tiitlit 2014. aastal Rootsi linna Umeåga.

Kultuuriaasta hõlmas näitusi, kontserte, teatrietendusi, kirjandusprojekte ja avalikus ruumis toimunud üritusi. Avatseremoonial moodustasid elanikud inimketi, mille kaudu anti raamatud Läti Rahvusraamatukogu vanast hoonest edasi selle uude hoonesse. Gunnar Birkertsi projekteeritud uus hoone Daugava kaldal on tuntud kui „Valguse loss“. Ettevõtmine lõi seose kultuuripärandi, ühiskondliku osaluse ja uue kultuuriasutuse vahel.

Riga linnapilt peegeldab linna ajalugu kaubanduspaigana Daugava ääres. Linn asutati 1201. aastal ja kuulus keskajal Hansa Liitu. Kaupmehed ja käsitöölised kujundasid kesklinna kirikute, gildimajade ja laohoonetega. Lisaks keskaegsetele struktuuridele on Rigal arvukalt 1900. aasta paiku ehitatud juugendstiilihooneid. Neile lisanduvad puitehitised, mis iseloomustavad linnaruumi arengut vanemast keskusest väljaspool. Erinevate ehitusetappide seos selgitab, miks arhitektuur mängis kultuuriaastal olulist rolli.

Mündi väljaandmine langes samal ajal kokku Läti esimese aastaga euroala liikmena: riik võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2014. Sündmus ühendas seega Läti linnateema Euroopa Liidu programmiga. Riga valik viitas nii pealinna ajaloole kui ka Läti kultuurilisele ja poliitilisele seotusele Euroopaga. Tegemist oli ühtlasi esimese Läti 2-eurose mälestusmündiga.