Sloveenia · Postojna koobaste 800. aastapäev

Postojna koobas asub Sloveenia edelaosas lubjakivist koosneval karstimaastikul. Selle haruline käikude süsteem kujunes Pivka jõe toimel, mis tungib maa alla ja lahustas pika aja jooksul lubjakivi. Stalaktiidid, stalagmiidid ja muud paakumismoodustised tekivad seevastu siis, kui lubjarikas vesi jätab õõnsustesse mineraalseid ladestusi. Piirkond kuulub Sloveenia karsti laiemasse ümbruskonda; selle maastiku nimetusest sai vastavate geoloogiliste vormide rahvusvaheline nimetus.

Aastaarv 1213 ei tähista koopa avastamist selle sõna otseses tähenduses. Inimesed tundsid ja külastasid vähemalt hõlpsamini ligipääsetavaid osi juba varem. Aastapäeva aluseks on hoopis vanim teadaolev külastajate sissekanne koopalõigus, mida tänapäeval tuntakse vanade allkirjade käiguna. Sellised kivisse kraabitud nimed ja aastaarvud dokumenteerivad koopa kasutamist ammu enne organiseeritud turismi algust.

17. sajandil kirjeldas koobast Kraini õpetlane Johann Weichard von Valvasor. Otsustava sammu koopa edasisel avamisel tõi 1818. aastal varem tundmatute koobasaruumide avastamine Luka Čeči poolt. Ta töötas kõrge külalise vastuvõtu ettevalmistamisel lambisüütajana. Juba järgmisel aastal algas korrapärane külastuste korraldamine. 19. sajandil rajati teed, valgustus ja koobasraudtee. Nii kujunes Postojna juba varakult turismi jaoks välja ehitatud koopasüsteemiks.

Koobas on ka maa-aluste elukeskkondade uurimise paik. Selle loomastikku kuulub olm, Dinaari karsti püsivalt pimedas eluga kohastunud kahepaikne. Teised selgrootud koopaloomad aitasid muuta Postojna speleobioloogia uurimiskohaks.

Sloveenia jaoks ühendab Postojna loodusruumi, turismi ajaloo ja karstinähtuste teadusliku uurimise. Säilinud sissekanne andis selgelt dateeritava põhjuse selle rahvusliku loodus- ja kultuuripärandi jäädvustamiseks mälestusmündil.