2 eurot PP

Abbé Pierre’i kodanikunimi oli Henri Grouès. Ta sündis 1912. aastal Lyonis, astus esialgu kaputsiinide ordusse ja pühitseti 1938. aastal preestriks. Prantsusmaa Saksa okupatsiooni ajal osales ta Résistance’is. Ta aitas tagakiusatuil põgeneda, hankis võltsdokumente ja võttis kasutusele varjunime „Abbé Pierre“, mida ta hiljem alles hoidis. Pärast sõda kuulus ta aastatel 1945–1951 Prantsusmaa Rahvusassambleesse saadikuna.

1949. aastal rajas ta Pariisi lähedal esimese Emmaus’ kogukonna. Seal elasid kodutud või ühiskonnast tõrjutud inimesed töö- ja solidaarsuskogukonnana. Elatist teenisid nad muu hulgas kasutatud esemete kogumise, parandamise ja müümisega. Sellest lähenemisest kujunes rahvusvaheliselt levinud Emmaus’ liikumine. Hiljem asutatud Fondation Abbé Pierre keskendus eelkõige kodutusele ja ebainimlikele elamistingimustele.

Suure avaliku tähelepanu pälvis Abbé Pierre 1954. aasta karmil talvel. Prantsusmaa kannatas tollal endiselt sõja tagajärgede ja terava eluasemepuuduse all. Pärast seda, kui üks naine tänaval surnuks külmus, pöördus ta Radio-Luxembourgi kaudu elanikkonna poole. Tema üleskutse käivitas ulatusliku abistamisaktsiooni, mida hakati nimetama „headuse ülestõusuks“. Saabuma hakkasid raha- ja esemelised annetused; samal ajal kerkis eluasemepoliitika senisest enam avaliku arutelu teemaks.

Abbé Pierre jäi aastakümneteks laialt tuntud hääleks vaesust, kodutust ja ühiskonnast tõrjutust käsitlevates aruteludes. Ta suri 2007. aastal. Seetõttu ei lähtunud Prantsusmaa 2012. aasta väljaanne üksnes ümmargusest aastapäevast, vaid ka isikust, kelle tegevus oli tihedalt seotud Prantsusmaa sõjajärgse ajaloo, eluasemeküsimuse ja organiseeritud tegevusega peavarjuta inimeste heaks.