Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 124 2012
Blister
PP
Blister proof
Saksamaa · Baieri, Schloss Neuschwanstein
Tiraaž55 000
Väljalaskehind29,00 €
Väljalaskekuupäev3. veebr 2012
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind30,00 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · Blister · Tiraaž 55 000
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Bayernile sarja „Bundesländer“ raames. Erich Otti kujundatud motiiv kujutab Schloss Neuschsteini idapoolsest vaatenurgast koos väravahoone, keskaegse kujundusega tornide ja väikeste dekoratiivtornikeste ning Pöllatschi kuru kohal avaneva mägipanoraamiga. Kiri „BAYERN“ seob mündi vabariigiga.
Motiiv
Mälestusmündi „Bayern“ kujundas Erich Ott ning sellel on kujutatud kuulsat Schloss Neuschwansteini kõige tuntumast vaatenurgast. Mündi kujutis vastab vaatele, mis avaneb külastajale lossi idapoolsest suunast lähenedes — esiplaanil on väravaehitis ning keskajast inspireeritud tornid ja dekoratiivsed tornikesed. Lossi taga avanev mägipanoraam annab ettekujutuse lossi asukohast kaljukõrgendikul romantilise Pöllatschluchti kohal. Nimetus „BAYERN“ loob seose kujutatud Schloss Neuschsteini ja vabariigi vahel. Mündi sisemisel osal paiknevad paremas servas vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning vasakus servas kunstniku initsiaalid.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte. Tähtede vahel on all aastaarv „2012“ ja üleval väljaandjariik „D“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte. Tähtede vahel on all aastaarv „2012“ ja üleval väljaandjariik „D“.
Taustateave teema kohta
Schloss Neuschwanstein ei ole keskaegne kindlus, vaid 19. sajandi historitsistlik ehitis. Baieri kuningas Ludwig II. lasi selle alates 1869. aastast Hohenschwangau lähedale rajada. See pidi olema talle privaatne pelgupaik ning samal ajal kehastama idealiseeritud keskaegse rüütliseisuse maailma. Eeskujuks olid muu hulgas Wartburg ning lavakujundused ja pärimuslood, mida käsitleti ka Richard Wagneri ooperites. Ludwig II. oli helilooja toetaja ja austaja.
Esimesed kavandid pärinesid lavakunstnikult Christian Jank; arhitektid ja ehitusametnikud teostasid need ehituslikult ning töötasid ümber. Historitsistliku välisilme taga peitus nüüdisaegne tehnika, näiteks õhkküttesüsteem, voolav vesi ja elektrilised kutseseadmed. Arvukad seinamaalingud viitavad rüütli- ja Graali-legendidele. Üks tuntumaid ruumikujundusi on laulusaal, mille kavandamisel võeti eeskujuks Wartburgi ruumid.
Ludwig II. asus lossi osadesse elama, kuigi lossikompleks ei olnud veel valmis. Pärast tema teovõimetuks tunnistamist ja surma 1886. aastal lõppesid ehitustööd suuremas osas. Mitut kavandatud ehitiseosa enam ei rajatud. Varsti pärast kuninga surma avati varem erakasutuses olnud loss külastajatele. Saadud tulud pidid aitama tasuda ka Ludwigi ehitusprojektidest tekkinud võlgu.
Saksamaa mündisari „Bundesländer“ järgis üldjoontes liidumaade järjekorda, milles need Bundesrati eesistujaks said. Iga liidumaa jaoks valiti ehitis või vaatamisväärsus, mis võimaldab vahetut geograafilist ja kultuurilist seostamist. Neuschwanstein sobis selleks, sest see on tihedalt seotud Bayerni monarhia, 19. sajandi kultuuriajaloo ja tänapäevase Bayerni kuvandiga. Loss kuulub Bayerni vabariigile ning selle eest hoolitseb Bayerische Schlösserverwaltung.
Esimesed kavandid pärinesid lavakunstnikult Christian Jank; arhitektid ja ehitusametnikud teostasid need ehituslikult ning töötasid ümber. Historitsistliku välisilme taga peitus nüüdisaegne tehnika, näiteks õhkküttesüsteem, voolav vesi ja elektrilised kutseseadmed. Arvukad seinamaalingud viitavad rüütli- ja Graali-legendidele. Üks tuntumaid ruumikujundusi on laulusaal, mille kavandamisel võeti eeskujuks Wartburgi ruumid.
Ludwig II. asus lossi osadesse elama, kuigi lossikompleks ei olnud veel valmis. Pärast tema teovõimetuks tunnistamist ja surma 1886. aastal lõppesid ehitustööd suuremas osas. Mitut kavandatud ehitiseosa enam ei rajatud. Varsti pärast kuninga surma avati varem erakasutuses olnud loss külastajatele. Saadud tulud pidid aitama tasuda ka Ludwigi ehitusprojektidest tekkinud võlgu.
Saksamaa mündisari „Bundesländer“ järgis üldjoontes liidumaade järjekorda, milles need Bundesrati eesistujaks said. Iga liidumaa jaoks valiti ehitis või vaatamisväärsus, mis võimaldab vahetut geograafilist ja kultuurilist seostamist. Neuschwanstein sobis selleks, sest see on tihedalt seotud Bayerni monarhia, 19. sajandi kultuuriajaloo ja tänapäevase Bayerni kuvandiga. Loss kuulub Bayerni vabariigile ning selle eest hoolitseb Bayerische Schlösserverwaltung.