Saksamaa · Baieri, Neuschwansteini loss

Schloss Neuschwanstein ei ole keskaegne kindlus, vaid 19. sajandi historitsistlik ehitis. Baieri kuningas Ludwig II. lasi selle alates 1869. aastast Hohenschwangau lähedale rajada. See pidi olema talle privaatne pelgupaik ning samal ajal kehastama idealiseeritud keskaegse rüütliseisuse maailma. Eeskujuks olid muu hulgas Wartburg ning lavakujundused ja pärimuslood, mida käsitleti ka Richard Wagneri ooperites. Ludwig II. oli helilooja toetaja ja austaja.

Esimesed kavandid pärinesid lavakunstnikult Christian Jank; arhitektid ja ehitusametnikud teostasid need ehituslikult ning töötasid ümber. Historitsistliku välisilme taga peitus nüüdisaegne tehnika, näiteks õhkküttesüsteem, voolav vesi ja elektrilised kutseseadmed. Arvukad seinamaalingud viitavad rüütli- ja Graali-legendidele. Üks tuntumaid ruumikujundusi on laulusaal, mille kavandamisel võeti eeskujuks Wartburgi ruumid.

Ludwig II. asus lossi osadesse elama, kuigi lossikompleks ei olnud veel valmis. Pärast tema teovõimetuks tunnistamist ja surma 1886. aastal lõppesid ehitustööd suuremas osas. Mitut kavandatud ehitiseosa enam ei rajatud. Varsti pärast kuninga surma avati varem erakasutuses olnud loss külastajatele. Saadud tulud pidid aitama tasuda ka Ludwigi ehitusprojektidest tekkinud võlgu.

Saksamaa mündisari „Bundesländer“ järgis üldjoontes liidumaade järjekorda, milles need Bundesrati eesistujaks said. Iga liidumaa jaoks valiti ehitis või vaatamisväärsus, mis võimaldab vahetut geograafilist ja kultuurilist seostamist. Neuschwanstein sobis selleks, sest see on tihedalt seotud Bayerni monarhia, 19. sajandi kultuuriajaloo ja tänapäevase Bayerni kuvandiga. Loss kuulub Bayerni vabariigile ning selle eest hoolitseb Bayerische Schlösserverwaltung.