Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 108 2012
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Soome · Euro sularaha 10. aastapäev
Tiraaž2 000
Väljalaskehind89,00 €
Väljalaskekuupäev12. jaan 2012
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (2 münti)219,00 €
Väljalaske puhul
Ühisväljaanne meenutab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Keskne motiiv on euro sümbol, mida ümbritsevad inimesed ning Euroopa Keskpanga torn, laevad, tehased ja tuulegeneraatorid kui finantsmaailma, kaubanduse, tööstuse, energeetika ning teadus- ja arendustegevuse sümbolid. Kavand, mille kujundas Helmut Andexlinger, valiti avalikul veebihääletusel.
Motiiv
Euro sümbol mündi sisemuses rõhutab, et euro on muutunud Euroopa ja kogu maailma jaoks erakordselt oluliseks teguriks ning arenenud viimase kümne aasta jooksul rahvusvahelise rahasüsteemi ülemaailmseks osaliseks. Euro sümboli ümber paigutatud kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (Euroopa Keskpanga torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH” paiknevad Euroopa Keskpanga torni kujutise all. Emiteerivate riikide nimed nende riigikeeles on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Selle alused sätestati Maastrichti lepingus, mis jõustus 1993. aastal. Eesmärk oli ühine rahapoliitika nende Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, kes täitsid teatavad majanduslikud ja õiguslikud tingimused. Rahapoliitika eest hakkas vastutama Euroopa Keskpankade Süsteem Euroopa Keskpanga juhtimisel.
Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele vääringuna. Esialgu eksisteeris see siiski ainult kontorahana, näiteks ülekannete, pangakontode ja finantsturgudel kauplemise jaoks. Osalevate riikide rahvusvaluutade vahetuskursid fikseeriti pöördumatult. Saksa markades, frankides, liirides ja muudes senistes vääringutes pangatähed ja mündid jäid selle üleminekuperioodi jooksul igapäevases kasutuses alles.
Alles 1. jaanuaril 2002 lasti käibele euro pangatähed ja mündid. Seetõttu viitab 2012. aasta aastapäev sularaha kasutuselevõtule, mitte vääringu loomisele 1999. aastal. Üleminek oli ulatuslik logistiline ülesanne: sularaha tuli valmistada ja levitada, automaate ja kassasüsteeme kohandada ning üleminekuperioodil tuli hindu sageli näidata nii senises kui ka uues vääringus. Pärast lühikesi paralleelkasutuse perioode kaotasid senised riiklikud pangatähed ja mündid osalevates riikides seadusliku maksevahendi staatuse.
Ühise sularaha kasutuselevõtt muutis rahaliidu elanikkonna jaoks vahetult nähtavaks. Samuti lihtsustas see makseid ja hindade võrdlemist üle riigipiiride. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid siiski euro kasutuselevõtus ei osalenud. Euroala muutus hilisemate liitumiste tõttu; viimati enne aastapäeva võttis ühisraha 2011. aastal kasutusele Eesti.
Aastapäev sobis ühisväljaandeks, sest käibemüntidel on ühtaegu ühtsed euroopalikud ja erinevad riiklikud kujunduselemendid. Ühine mälestusmotiiv võis seetõttu kujutada sularaha piiriülest funktsiooni, samal ajal kui vastava riigi nimetus tähistas üksikuid väljalaskeriike. Selliseid ühisväljaandeid otsustatakse ainult valitud üleeuroopaliste sündmuste puhul.
Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele vääringuna. Esialgu eksisteeris see siiski ainult kontorahana, näiteks ülekannete, pangakontode ja finantsturgudel kauplemise jaoks. Osalevate riikide rahvusvaluutade vahetuskursid fikseeriti pöördumatult. Saksa markades, frankides, liirides ja muudes senistes vääringutes pangatähed ja mündid jäid selle üleminekuperioodi jooksul igapäevases kasutuses alles.
Alles 1. jaanuaril 2002 lasti käibele euro pangatähed ja mündid. Seetõttu viitab 2012. aasta aastapäev sularaha kasutuselevõtule, mitte vääringu loomisele 1999. aastal. Üleminek oli ulatuslik logistiline ülesanne: sularaha tuli valmistada ja levitada, automaate ja kassasüsteeme kohandada ning üleminekuperioodil tuli hindu sageli näidata nii senises kui ka uues vääringus. Pärast lühikesi paralleelkasutuse perioode kaotasid senised riiklikud pangatähed ja mündid osalevates riikides seadusliku maksevahendi staatuse.
Ühise sularaha kasutuselevõtt muutis rahaliidu elanikkonna jaoks vahetult nähtavaks. Samuti lihtsustas see makseid ja hindade võrdlemist üle riigipiiride. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid siiski euro kasutuselevõtus ei osalenud. Euroala muutus hilisemate liitumiste tõttu; viimati enne aastapäeva võttis ühisraha 2011. aastal kasutusele Eesti.
Aastapäev sobis ühisväljaandeks, sest käibemüntidel on ühtaegu ühtsed euroopalikud ja erinevad riiklikud kujunduselemendid. Ühine mälestusmotiiv võis seetõttu kujutada sularaha piiriülest funktsiooni, samal ajal kui vastava riigi nimetus tähistas üksikuid väljalaskeriike. Selliseid ühisväljaandeid otsustatakse ainult valitud üleeuroopaliste sündmuste puhul.
Kasulik teave
See mündikomplekt sisaldab kõiki kaheksat käibemünti 1 sendist kuni 2 euroni ning kahte 2012. aasta 2-eurost mälestusmünti „Euro sularaha 10. aastapäev” (CC108) ja „Helene Schjerfbecki 150. sünniaastapäev” (CC130), nimiväärtus: 7,88 €.