2 eurot PP

Finnische Nationalbanki asutamine on seotud Põhja-Euroopa poliitilise ümberkorraldamisega pärast aastatel 1808 kuni 1809 toimunud Finnischen Krieg'i. Schweden loovutas Finnlandi Russische Reichile; maa liideti Zarenreichiga kui Großfürstentum Finnland, millel olid oma haldusorganid. Zar Alexander I algatas seejärel Soome pangainstituudi loomise. Selle ülesanne oli anda laene, võtta vastu hoiuseid ja emiteerida pangatähti. Ühtlasi tuli korraldada Rootsi ja Vene maksevahendite kooseksisteerimist.

Panga esimene asukoht oli Turku, tollane maa halduskeskus. Pärast seda, kui Helsinki määrati Großfürstentumi pealinnaks, kolis ka pank sinna. 19. sajandi jooksul seoti pank tihedamalt Soome poliitiliste institutsioonidega. Alates 1868. aastast allus see Finnischen Ständenile, millest hiljem kujunes parlament. See parlamentaarne seotus on muutunud kujul püsinud tänapäevani.

Järgmine samm majandusliku iseseisvuse suunas oli Finnische Mark kasutuselevõtt 1860. aastal. Nationalbank täitis keskseid ülesandeid raha emiteerimisel ja stabiliseerimisel. Pank jätkas tegevust ka pärast Finnlandi riikliku iseseisvuse saavutamist. Eurole üleminekul sai sellest Euroopa keskpankade süsteemi ja Eurosystemsi osa. Sellest ajast alates osaleb pank ühises rahapoliitikas ja rakendab selle otsuseid Finnlandis.

Laululuik viitab lisaks panga tegelikule tegevusele ka Soome loodus- ja kultuurikäsitlustele. Luiged esinevad muu hulgas rahvuseepose „Kalevala“ motiivides ning sellega seotud Soome kunstis ja muusikas, näiteks Jean Sibeliuse teoses „Schwan von Tuonela“. Sellise sümboli valik seob institutsiooni aastapäeva rahvusliku ajalooga. Emissiooni ajendiks ei olnud seega üksnes asutuse pikaajaline tegevus, vaid ka Soome oma raha- ja valuutainstitutsioonide järjepidevus mitme poliitilise korra vältel.