Briljantse kvaliteediga blister

Fernão Mendes Pinto oli 16. sajandi Portugali kaupmees, rändur ja kirjanik. Tema täpset elulugu saab sõltumatult tõendada vaid osaliselt. Enda andmetel viibis ta umbes kaks aastakümmet India, Kagu-Aasia, Hiina ja Jaapani vahelisel alal. Seal tegutses ta muu hulgas kaupmehe, saadiku ja vahendajana, kuid sattus ka vangi ning elas üle laevahukke. Mõnda aega oli ta seotud Jeesuse Seltsiga ja kohtus misjonäriga Francisco de Xavier. Hiljem pöördus ta Portugali tagasi ning asus elama Almadasse.

Tema rännakud langesid Portugali ekspansiooni aega India ookeanil. Portugalil ei olnud seal ühtset koloniaalvõimu, vaid tugipunktide, kindluste ja kaubandussidemete võrgustik. Goa, Malakka ja Macau ühendasid vürtside, tekstiilide, väärismetallide ja muude kaupade kaubandust. Kaupmehed, sõdurid, misjonärid ja seiklejad liikusid aladel, mida kujundasid iseseisvad Aasia riigid ja piirkondlikud kaubandusvõrgustikud.

Pinto tuntus põhineb eelkõige teosel „Peregrinação“, ulatuslikul reisikirjeldusel, mis avaldati alles 1614. aastal ehk pärast tema surma. Teos ühendab autobiograafilise jutustuse, võõraste ühiskondade vaatlused, seiklusliku kirjanduse ja religioosse tõlgenduse. Pinto ei kujuta end seal sugugi ainult Portugali eduka esindajana, vaid ka laevahuku üleelanud, vangistatu ning vägivallas ja rüüstamises osalejana. Dramaatiliste episoodide rohkuse tõttu on üksikute lõikude ajaloolises täpsuses korduvalt kaheldud. Sellest hoolimata annab raamat ülevaate Portugali arusaamadest Aasiast ja varauusaegsete kaugrändurite ebakindlatest elutingimustest.

Seega seostub mündi vermimine nii Portugali mäluga ülemereterritooriumide ekspansioonist kui ka kirjanduslooga. Tema sünni aluseks võetud dateering on pärimusena säilinud, täpne sünnipäev ei ole aga kinnitatud. Juubeliväljaanne andis põhjust seada Pinto keskmesse mitte ainult rändurina, vaid ka tänapäevani tuntud Portugali proosateose autorina.