KMK BU

Franc Rozman, keda tunti partisaninime „Stane“ all, pärines töölisperest ja õppis pagariks. 1930. aastatel ühines ta kommunistliku liikumisega. Hispaania kodusõja ajal võitles ta rahvusvahelistes brigaadides vabariigi poolel kindral Franco vägede vastu. Seal omandatud sõjalised kogemused olid hiljem tema rolli jaoks Sloveenia vastupanuliikumises määrava tähtsusega.

Pärast teljeriikide rünnakut Jugoslaaviale 1941. aasta aprillis jaotati tänapäeva Sloveenia ala Saksamaa, Itaalia ja Ungari vahel. Okupatsioon, sunnimeetmed ning saksastamise ehk italianiseerimise poliitika viisid organiseeritud vastupanuliikumise tekkimiseni. Keskset rolli etendas Sloveenia Vabastusrinne, mille juhtimise võttis üha enam üle kommunistlik partei. Selle relvaüksused said osaks Josip Broz Tito juhitud Jugoslaavia partisaniliikumisest. Võitlus okupantide vastu oli ühtlasi seotud poliitilise murranguga, mille tulemusena kujunes pärast sõja lõppu sotsialistlik Jugoslaavia.

Rozman täitis mitmesuguseid juhtimisülesandeid ja oli lõpuks Sloveenia partisaniväeosade peastaabi eesotsas. Ta hukkus 1944. aasta novembris relva katsetamisel toimunud õnnetuses. Mündil märgitud aastaarv 1944 tähistab seega tema surma-aastat, mitte võitluse lõppu Sloveenias.

Pärast surma pälvis Rozman Jugoslaavia autasu „Volksheld“. Sotsialistliku Sloveenia mälukultuuris kujunes temast üks partisanivõitluse tuntumaid tegelasi; tema järgi nimetati tänavaid, koole ja sõjaväeasutusi. Viieharuline täht viitab selles kontekstis kommunistide juhitud partisaniliikumisele. Tema ümmarguse sünniaastapäeva puhul välja antud münt tugines sellele riiklikule mälutraditsioonile ning vastupanuliikumise rollile Sloveenia Teise maailmasõja ajaloos.