Briljantse kvaliteediga blister

5. oktoobril 1910 kukutati Lissabonis Portugali monarhia. Sellele eelnesid poliitilised konfliktid, majanduslikud raskused ja kasvav vabariiklik liikumine. Juba 1908. aastal tapeti atentaat käigus kuningas Carlos I ja kroonprints Luís Filipe. Seejärel valitsenud Manuel II ei suutnud monarhiat püsivalt stabiliseerida. Vabariiklike sõjaväelaste ja tsiviilisikute juhitud ülestõusu järel lahkus ta riigist; Portugal kuulutati vabariigiks.

Esialgu võttis riigijuhtimise üle Teófilo Braga juhitud ajutine valitsus. 1911. aasta põhiseadus lõi parlamentaarse vabariigi ja sätestas presidendi valimise kongressi poolt. Samal ajal algatas uus valitsus riigi ja katoliku kiriku järjekindla lahutamise. Tsiviilabielu ja lahutus sätestati seadusega, usuliste ordude tegevust piirati ning osa kiriku varast riigistati. Uuesti määratleti ka lipp, hümn ja riiklik sümboolika.

Naissoost kuju „República“ ei kujuta ajaloolist isikut, vaid vabariikliku riigikorra personifikatsiooni. Selle kujutamine järgib antiiksete vabaduse allegooriate traditsiooni ja sarnaneb prantslaste Marianne’iga. Sageli kannab ta früügia mütsi, mida on alates Prantsuse revolutsioonist kasutatud vabaduse sümbolina. Pärast 1910. aastat ilmus see kuju muu hulgas müntidel, postmarkidel, plakatitel ja avalikes hoonetes.

Portugali riigivapp ühendab seevastu vanemad rahvuslikud sümbolid vabariikliku korraga. Viie väiksema kilbi ja linnustega kilp pärineb põhijoontes keskaegsest kuningriigist. Alates vabariigi loomisest paikneb see armillaarsfääril, astronoomilisel instrumendil, mis oli juba varem Portugaliga ja selle meresõiduajalooga tihedalt seotud.

1910. aastal rajatud Esimene vabariik lõppes 1926. aastal sõjaväelise riigipöördega. Sellest hoolimata jäi 5. oktoober vabariikliku riigikorra rajamise kuupäevana keskseks riiklikuks tähtpäevaks. Seetõttu andis mündi väljaandmiseks vahetu põhjuse sajanda aastapäeva tähistamine.