Austria · Riigilepingu 50. aastapäev

Pärast Austria „liitmist“ natsionaalsotsialistliku Saksa riigiga 1938. aasta märtsis ei eksisteerinud Austria kuni Teise maailmasõja lõpuni enam iseseisva riigina. 1945. aasta aprillis taastati vabariik. Riik jäi siiski esialgu nelja liitlasvõimu okupatsiooni alla ja jagati okupatsioonitsoonideks; ka Viin jaotati neljaks sektoriks. Liitlaste komisjon teostas kontrolliõigusi, mistõttu Austria föderaalvalitsus sai tegutseda suveräänselt vaid piiratud ulatuses.

Läbirääkimised riikliku iseseisvuse lepingulise taastamise üle kestsid aastaid. Oluline põhjus oli alanud külm sõda: lääneriigid ja Nõukogude Liit ei suutnud pikka aega kokku leppida poliitilistes ja julgeolekupoliitilistes tingimustes. Läbimurde tõi 1955. aastal Austria valitsusdelegatsioon Moskvas. Austria lubas kehtestada Šveitsi eeskujul alalise neutraliteedi. Seda ei sätestatud siiski riigilepingus endas, vaid see otsustati hiljem eraldi föderaalse põhiseadusseadusega.

Leping taastas Austria suveräänse, iseseisva ja demokraatliku riigina. Muu hulgas reguleeris see okupatsioonivägede väljaviimist, keelas poliitilise või majandusliku ühinemise Saksamaaga ning sisaldas sätteid natsionaalsotsialistlike organisatsioonide vastu. Lisaks tagas see sloveeni ja horvaadi vähemustele teatavad õigused. Pärast lepingu jõustumist lahkusid viimased liitlassõdurid riigist 1955. aasta oktoobris.

Leopold Figl oli algul taastatud vabariigi föderaalkantsler ja hiljem välisminister. Selles ametis osales ta lõplikel läbirääkimistel. Lepingu esitlemisega Viinis asuvas Schloss Belvedere’is seostub ütlus „Austria on vaba!“.

Aastapäev sobis mälestusmündi teemaks, sest riigileping tähistab Austria ajalookäsitluses okupatsiooniaja lõppu ja täieliku riikliku tegutsemisvabaduse taastamist. 2005. aastat kasutati Austrias ka 1945. ja 1955. aasta tähtpäevade laialdaseks avalikuks käsitlemiseks.