2 eurot, 16-mündine komplekt

Porvoo maapäev oli seotud Soome sõjaga aastatel 1808–1809. Selle sõja käigus okupeeris Vene keisririik Soome alad, mis olid seni kuulunud Rootsi kuningriigile. Lõplik üleminek Venemaa võimu alla kinnitati Fredrikshamni rahuga. Seejärel liideti Soome suurvürstiriigina Vene keisririigiga; Vene keiser ja Soome suurvürst olid üks ja sama isik.

Veel enne rahulepingu sõlmimist kutsus keiser Alexander I kokku nelja tollase seisuse esindajad: aadli, vaimulikkonna, kodanikkonna ja talurahva. See seisuslik kogu ei olnud tänapäeva demokraatlikus tähenduses parlament. Elanikkond ei olnud esindatud üldise ja võrdse valimisõiguse alusel ning poliitilised osalusõigused olid jaotatud ühiskonnarühmade kaupa. Soome alade esindajad olid varem osalenud Rootsi riigipäeval; 1809. aasta kogu lõi nüüd Soome jaoks oma poliitilise raamistiku.

Alexander I lubas austada senist usku ning maa pärandatud seadusi ja õigusi. Seisused andsid talle omalt poolt truudusvande. Nendest vastastikustest avaldustest kujunes ettekujutus erilisest Soome õigus- ja halduskorrast Vene keisririigi koosseisus. Hiljem tõlgendati erinevalt seda, mil määral need lubadused kujutasid endast ametlikku põhiseadust.

Selle tulemusena kujunes välja oma keskvalitsus. Valitsusnõukogu võttis üle sisehalduse ülesanded ning seda hakati hiljem nimetama Senatiks. Soome säilitas lisaks oma seadused, oma halduse ja eraldiseisva riigirahanduse. See institutsionaalne iseseisvus aitas kaasa Soome riikluse kujunemisele 19. sajandil, kuigi maa kuulus endiselt Vene keisririigi koosseisu.

Münditeema viitab seega poliitilisele pöördepunktile: muutus mitte üksnes Soome riiklik kuuluvus, vaid tekkisid ka institutsioonid, millele said hiljem toetuda parlamentaarsed ja riiklikud struktuurid. Seetõttu andis aastapäev põhjust meenutada autonoomse suurvürstiriigi kujunemisperioodi.