Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 69 2009
Blister
PP
Blister proof
Saksamaa · Saarland, Ludwigskirche
Tiraaž50 000
Väljalaskehind29,00 €
Väljalaskekuupäev6. veebr 2009
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind35,00 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · Blister · Tiraaž 50 000
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Saarlandile. Motiivil on Saarbrückenis asuv Ludwigskirche; selle all on nimi „SAARLAND“. Ehitise paremale küljele on vermitud graveerija Friedrich Brenneri initsiaalid „FB“.
Motiiv
Mündi siseosal on kujutatud Saarbrückeni, liidumaa pealinna, Ludwigskirche. Ehitise all on liidumaa nimi „SAARLAND” ning mündikojale vastav täht „A”, „D”, „F”, „G” või „J”. Ehitise paremal küljel on vermitud graveerija Friedrich Brenneri initsiaalid „FB”. Välisringi allosas on emiteeriva riigi nimi „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND”, ülaosas aastaarv „2009” ning nende vahel kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Saarland on ajalooliselt tugevalt kujunenud oma asukoha tõttu Prantsusmaa piiril. Söekaevandamine ja terasetööstus määrasid pikka aega selle majanduslikku arengut. Pärast Esimest maailmasõda allutati Saari piirkond viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidule; söekaevandused läksid Prantsusmaa omandisse. 1935. aasta rahvahääletusel otsustas suur enamus piirkonna taasliitmise kasuks Deutsches Reichiga. Pärast Teist maailmasõda sai piirkond taas erilise poliitilise staatuse ning oli majanduslikult tihedalt seotud Prantsusmaaga. Euroopa Saari statuut lükati 1955. aastal rahvahääletusel tagasi. 1. jaanuaril 1957 ühines Saarland Bundesrepublik Deutschlandiga; majanduslik lõimumine järgnes 1959. aastal.
Ludwigskirche on Saarbrückenis Ludwigsplatzil asuv protestantlik barokkkirik. Selle projekteeris arhitekt Friedrich Joachim Stengel, kes kujundas oluliselt tollase residentslinna Saarbrückeni linnapilti. Nurgakivi pandi 1762. aastal vürst Wilhelm Heinrich von Nassau-Saarbrückeni ajal. Kirik valmis ja pühitseti sisse 1775. aastal tema poja Ludwigi valitsemisajal ning on saanud nime tema järgi. See oli osa ühtse kavandi järgi rajatud väljakukompleksist, mida ümbritsesid paleed ja ametnike majad. Teise maailmasõja ajal hävis kirik õhurünnakus suurel määral. Järgnenud ülesehitamisel lähtuti samm-sammult selle barokksest kujundusest.
Väljaanne kuulub Saksamaa 2-euro mündisarja „Bundesländer”, mis algas 2006. aastal. Selles sarjas tutvustati igal aastal üht liidumaad koos mõne ehitise või vaatamisväärsusega. Järjekord lähtus üldjuhul liidumaade korralisest eesistumisest Bundesratis. Saarland oli sellel ametikohal 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta oktoobrini. See selgitab liidumaa valikut 2009. aasta väljaandesse. Ludwigskirche sobis motiiviks, sest see on tihedalt seotud Saarbrückeni kui vürstliku residentslinna ajalooga ning seda saab pidada liidumaa selgelt äratuntavaks arhitektuurimälestiseks.
Ludwigskirche on Saarbrückenis Ludwigsplatzil asuv protestantlik barokkkirik. Selle projekteeris arhitekt Friedrich Joachim Stengel, kes kujundas oluliselt tollase residentslinna Saarbrückeni linnapilti. Nurgakivi pandi 1762. aastal vürst Wilhelm Heinrich von Nassau-Saarbrückeni ajal. Kirik valmis ja pühitseti sisse 1775. aastal tema poja Ludwigi valitsemisajal ning on saanud nime tema järgi. See oli osa ühtse kavandi järgi rajatud väljakukompleksist, mida ümbritsesid paleed ja ametnike majad. Teise maailmasõja ajal hävis kirik õhurünnakus suurel määral. Järgnenud ülesehitamisel lähtuti samm-sammult selle barokksest kujundusest.
Väljaanne kuulub Saksamaa 2-euro mündisarja „Bundesländer”, mis algas 2006. aastal. Selles sarjas tutvustati igal aastal üht liidumaad koos mõne ehitise või vaatamisväärsusega. Järjekord lähtus üldjuhul liidumaade korralisest eesistumisest Bundesratis. Saarland oli sellel ametikohal 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta oktoobrini. See selgitab liidumaa valikut 2009. aasta väljaandesse. Ludwigskirche sobis motiiviks, sest see on tihedalt seotud Saarbrückeni kui vürstliku residentslinna ajalooga ning seda saab pidada liidumaa selgelt äratuntavaks arhitektuurimälestiseks.