2 eurot PP

Messolonghi asus Kreeka lääneosas Aitoolias laguuni ääres ning oli oma rannikuäärse asukoha ja saartega ühenduse tõttu Kreeka ülestõusnute jaoks oluline tugipunkt. Kreeka iseseisvussõja ajal rünnati linna korduvalt. Viimane piiramine algas 1825. aastal ja kestis peaaegu aasta. Lõpuks valitsesid linnas nälg ja haigused; varud olid ammendunud ning abivägesid ei saabunud.

Kavandatud väljamurre toimus ööl vastu 11. aprilli 1826. Piiramisrõngas viibijad jagunesid mitmeks rühmaks ja püüdsid Osmanite liinidest läbi murda. Plaan reedeti siiski või ebaõnnestus kindlustuste juures. Paljud võitlejad ja tsiviilisikud hukkusid lahingutes. Teised langesid vangi; ainult osa väljamurdnutest jõudis Kreeka kontrolli all olevale alale. Linnas endas lasid arvukad kaitsjad end koos oma perekondade ja allesjäänud varudega õhku, et mitte vangi langeda.

Messolonghi saatust jälgiti Euroopas tähelepanelikult. Piiramine ja selle lõpptulemus tugevdasid filhelenistlikku toetust Kreeka üritusele. Eriline seos oli Lord Byroniga, kes oli 1824. aastal saabunud Messolonghisse ja seal varsti pärast seda surnud. Tema surm suurendas veelgi avalikkuse osavõttu Kreeka ülestõusust. Ka kujutavad kunstnikud käsitlesid neid sündmusi; hävitatud linna ja selle elanike kujutised kujundasid Euroopa arusaama võitlusest Kreeka iseseisvuse eest.

Väljamurdmisest sai seega Kreeka ajaloomälu püsiv osa. See ei tähista ühe inimese võitu ega konkreetset ehitist, vaid piiramisrõngas oleva kogukonna otsust jätkata vastupanu vaatamata lootusetule olukorrale. Kahesajas aastapäev annab seetõttu põhjust meenutada piiramise ohvreid ja Kreeka iseseisvusvõitluse rahvusvahelist mõju.