Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Guillaume sündis 11. novembril 1981 suurhertsog Henri ja suurhertsoginna Maria Teresa vanima pojana. Pärast isa ametisse astumist 2000. aastal oli ta pärilik suurhertsog ja seega ettenähtud troonipärija. Selles rollis täitis ta esindusülesandeid ning osales majandusmissioonidel ja üritustel nii kodu- kui ka välismaal. Alates 2012. aastast on ta abielus Stéphanie de Lannoyga. Paaril on kaks poega; vanem neist, prints Charles, on troonipärimisjärjekorras esikohal.

Riigipea vahetust valmistati järk-järgult ette. Suurhertsog Henri nimetas Guillaume'i 2024. aasta oktoobris oma asetäitjaks. Nii sai ta juba osa põhiseaduslikest ülesannetest täita. Henri troonist loobumine ja Guillaume'i ametivanne toimusid 3. oktoobril 2025. Saadikutekoja ees andis uus suurhertsog põhiseaduses ette nähtud vande.

Luksemburg on parlamentaarne demokraatia konstitutsioonilise monarhia vormis. Suurhertsog nimetab ametlikult ametisse peaministri ja teised valitsusliikmed, kuulutab välja seadused ning esindab riiki. Poliitiline otsustusõigus kuulub siiski valitud saadikutekojale ja selle ees vastutavale valitsusele. Riigipea tegevus on seotud põhiseaduslike raamidega.

Monarhia on ühtlasi seotud tänapäevase Luksemburgi kujunemisega. Riik tõsteti 1815. aastal suurhertsogiriigiks ning oli algselt seotud Madalmaade kuningakojaga personaaluniooni kaudu. Alates 1890. aastast on sellel oma dünastiline liin. Seetõttu käsitletakse valitsejavahetusi mitte ainult perekondlike sündmustena, vaid ka riigi põhiseaduslike aktidena.

Dünastilised sündmused ilmuvad regulaarselt Luksemburgi euromüntidele. Vastava suurhertsogi kujutis on riikliku mündikujunduse püsielement. 2026. aasta väljaanne jätkab seega olemasolevat traditsiooni ning dokumenteerib samal ajal Luksemburgi müntidel kujutatud riigipea vahetuse.