Luksemburg · Rahvusvahelise Karlspreisi andmine Luksemburgi rahvale

Karlspreis pärineb Aacheni kodanikualgatusest, mille eestvedajaks oli kaupmees Kurt Pfeiffer, ning seda anti esimest korda välja 1950. aastal. Selle kujunemist tuleb vaadelda Teise maailmasõja ja sellele järgnenud Lääne-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise taustal. Auhinna üleandmine toimub traditsiooniliselt Aachener Rathausi kroonimissaalis.

Nimeandjaks on Karl der Große, kes muutis Aacheni oma riigi keskuseks ja laskis sinna rajada pfalziresidentsi. Tänapäevane toomkirik ja raekoda meenutavad seda ajajärku. Karl der Große ei kavandanud siiski Euroopa ühendamise projekti tänapäevases tähenduses. Auhinna algatajate jaoks oli tema valdus pigem ajalooline sümbol Euroopast, mis ulatus üle olemasolevate piiride. See tõlgendus kujunes sõjajärgsel ajal ning seda tuleb eristada varakeskaegse valitseja tegelikust poliitikast.

Luxemburg kuulub kuue Europäische Gemeinschaft für Kohle und Stahl asutajariigi hulka. Selle leping allkirjastati 1951. aastal; seejärel alustasid Luxemburgis tööd esimesed ühenduse organid. Nii sai riigist hilisema Euroopa Liidu üks institutsionaalseid asukohti. Tänapäeval asuvad seal muu hulgas Gerichtshof der Europäischen Union ja Europäische Investitionsbank. Ka 1985. aastal Luxembourgi linnas Schengen sõlmitud kokkulepe piirikontrolli järkjärgulise kaotamise kohta seob riigi nime vahetult Euroopa integratsiooniprotsessiga.

Luxemburgi poliitilist rolli kujundasid muu hulgas poliitikud Joseph Bech, Pierre Werner, Jacques Santer ja Jean-Claude Juncker. Werner esitas varase kava Euroopa majandus- ja rahaliidu loomiseks; Santer ja Juncker olid hiljem asutuse Europäische Kommission eesotsas. Mitmekeelses Luxemburgis ning Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaaga seotud piiriüleses igapäevaelus on Euroopa seotus ühtaegu ühiskondlik tava. Seetõttu suunab kogu riigi rahva, mitte üksiku ametiisiku valimine tähelepanu sellele laiemale ajaloolisele ja igapäevasele osalusele. Väljaande aasta langeb ühtlasi kokku lepingu „Vertrag über die Europäische Gemeinschaft für Kohle und Stahl” allkirjastamise 75. aastapäevaga.