2 eurot briljantlõige/BU

Institutsiooni nimi viitab Platoni antiikakadeemiale. Filosoof rajas 4. sajandil eKr Ateena lähedale kooli, mis sai oma nime kangelane Akademosile pühendatud alalt. Tänapäeva asutus ei jätka siiski selle filosoofiakooli katkematut organisatsioonilist traditsiooni. Viide Platonile väljendab pigem soovi edendada institutsionaalselt teadusuuringuid ja teaduslikku mõttevahetust.

Kaasaegse akadeemia rajamise plaanid tekkisid juba pärast Kreeka iseseisvumist 19. sajandil. Need olid osa riiklike haridus- ja teadusasutuste ülesehitamisest ning Ateena muutmisest pealinnaks. Seetõttu oli akadeemiale kavandatud hoone olemas juba ammu enne selle tegevuse alustamist. Alles pärast mitut ebaõnnestunud katset sai institutsioon õigusliku ja organisatsioonilise aluse.

Akadeemia hoone kuulub koos ülikooli ja endise rahvusraamatukoguga niinimetatud Ateena triloogiasse Panepistimiou tänaval. Selle projekteeris Taani arhitekt Theophil Hansen; ehitustöid juhtis Kreekas tegutsenud Ernst Ziller. Ehituse rahastas Kreeka-Austria ettevõtja ja diplomaat Simon Sinas. Neoklassitsistlik kujundus kasutab teadlikult antiikse Kreeka arhitektuuri vorme. Hoone ees seisavad Platoni ja Sokratese kujud, kõrgeid sambaid kroonivad aga jumalanna Athena ja jumal Apolloni figuurid.

Akadeemia jagab oma töö traditsiooniliselt loodus-, humanitaar- ning eetika- ja poliitikateaduste valdkondadeks. Selle ülesannete hulka kuuluvad teadusuuringud, väljaannete koostamine, sõnaraamatu- ja keeleprojektid, teaduskeskuste tegevuse korraldamine ning nõustamine erialastes küsimustes. Selle liikmed valitakse teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkonnast.

Juubeli valimine münditeemaks ei seostu seega üksnes ümmarguse tähtpäevaga. See meenutab ühtlasi Kreeka kaasaegsete teadusasutuste ülesehitamist ning nende teadlikku seostamist antiigi kultuuripärandiga.