CC 599 2026
Coincard
UNC/BU
Coincard 1
Eesti · Sipsik (lasteraamatutegelane)
Tiraaž8 500
Väljalaskehind12,40 €
Väljalaskekuupäev5. juuni 2026
PakendCoincard
ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud
Turuhind49,90 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga austatakse Sipsik, tuntud tegelast eesti lastekirjanduses.
Taustateave teema kohta
Sipsik sündis eesti kirjaniku Eno Raudi (1928–1996) loodud kirjandusliku tegelasena. Samanimeline lasteraamat ilmus esimest korda 1962. aastal; algsed illustratsioonid lõi Edgar Valter (1929–2006), kes kujundas arvukalt eesti lasteraamatuid. Raud kirjutas peamiselt noortele lugejatele ning lõi hiljem ka lood kolmest „Naksitrallidist“, keda saksa keeles nimetatakse enamasti „Kolm lõbusat selli“.
Sipsiku lugude keskmes on õde-venda Anu ja Mart. Mart valmistab Anule sünnipäevakingiks riideribadest nuku. Nukk saab nimeks Sipsik ja ärkab ellu. See, kas ta tõepoolest rääkida ja tegutseda suudab või väljendab see hoopis lapse fantaasiat, jääb jutustamisviisi osaks. Üksikud episoodid käsitlevad igapäevakogemusi, nagu mängimine, pereelu, väikesed äpardused ja avastused. Fantaasiaelemendid seotakse tuttava koduse keskkonnaga.
Raamat ilmus ajal, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Eestikeelsel lastekirjandusel oli selles poliitilises keskkonnas ka ülesanne hoida oma keelt ja kultuuripärandit igapäevaelus elavana. Sipsikut loeti mitme põlvkonna vältel ning see tõlgiti paljudesse keeltesse. Edgar Valteri pildiline kujundus kujundas riidenuku välimuse püsivalt. Teos levis veelgi laiemalt tänu Eesti animafilmile, mis avaldati 2020. aastal.
Seetõttu võib motiivi valikut mõista viitena ühisele kirjanduslikule lapsepõlvekogemusele. Erinevalt riigitegelastest, ehitistest või poliitilistest tähtpäevadest viitab Sipsik argikultuurile, keelele ja lastekirjandusele. Samal ajal seisavad tegelase taga Eno Raud ja Edgar Valter, kaks Eesti raamatukultuuri kujundanud olulist esindajat. Konkreetne ümmargune tähtpäev ei ole väljaandeaastaga siiski otseselt seotud.
Sipsiku lugude keskmes on õde-venda Anu ja Mart. Mart valmistab Anule sünnipäevakingiks riideribadest nuku. Nukk saab nimeks Sipsik ja ärkab ellu. See, kas ta tõepoolest rääkida ja tegutseda suudab või väljendab see hoopis lapse fantaasiat, jääb jutustamisviisi osaks. Üksikud episoodid käsitlevad igapäevakogemusi, nagu mängimine, pereelu, väikesed äpardused ja avastused. Fantaasiaelemendid seotakse tuttava koduse keskkonnaga.
Raamat ilmus ajal, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Eestikeelsel lastekirjandusel oli selles poliitilises keskkonnas ka ülesanne hoida oma keelt ja kultuuripärandit igapäevaelus elavana. Sipsikut loeti mitme põlvkonna vältel ning see tõlgiti paljudesse keeltesse. Edgar Valteri pildiline kujundus kujundas riidenuku välimuse püsivalt. Teos levis veelgi laiemalt tänu Eesti animafilmile, mis avaldati 2020. aastal.
Seetõttu võib motiivi valikut mõista viitena ühisele kirjanduslikule lapsepõlvekogemusele. Erinevalt riigitegelastest, ehitistest või poliitilistest tähtpäevadest viitab Sipsik argikultuurile, keelele ja lastekirjandusele. Samal ajal seisavad tegelase taga Eno Raud ja Edgar Valter, kaks Eesti raamatukultuuri kujundanud olulist esindajat. Konkreetne ümmargune tähtpäev ei ole väljaandeaastaga siiski otseselt seotud.




