Soome · 100 aastat Soome ringhäälingut (Yle Broadcasting)

Yle, soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab, tekkis perioodil, mil ringhääling arenes Euroopas tehnilisest eksperimendist massimeediumiks. Soomes võimaldas raadio esimest korda edastada uudiseid, kultuuri ja meelelahutust ühtaegu ka hõredalt asustatud ja kaugetesse riigi piirkondadesse. Esialgu mitme ühiskondliku ja majandusliku osaleja toetatud ringhäälinguettevõte läks 1930. aastatel enamuses riigi omandusse.

Sõja-aastatel oli ringhääling ametlike teadete, rindeteadete ja tsiviilelanikkonnaga suhtlemise keskne vahend. Nagu teisedki tolleaegsed ringhäälinguorganisatsioonid, allus ka Yle poliitilistele ettekirjutustele ja tsensuurile. Sõjajärgsel ajal laiendas asutus oma pakkumist. Raadiole lisandusid regulaarsed telesaated, hiljem värvitelevisioon, täiendavad programmid ning digitaalsed ja internetipõhised teenused.

Yle seadusest tulenev ülesanne hõlmab teavet, haridust, kultuuri ja meelelahutust. Programmid peavad olema üleriigiliselt kättesaadavad ning arvestama eri elanikkonnarühmadega. Pakkumine on peamiselt soome- ja rootsikeelne, need on Soome kaks riigikeelt. Lisaks on muu hulgas saateid saami keeltes ja viipekeeles ning pakkumisi teistele keelerühmadele. Seega on ringhäälingu tegevus seotud ka riigi keelelise ja piirkondliku mitmekesisusega.

Yle on korraldatud aktsiaseltsina ja kuulub Soome riigile. Parlamentaarset järelevalvet teostab parlamendi valitud haldusnõukogu. Pärast varasema ringhäälingumaksu kaotamist rahastatakse avalik-õiguslikku ringhäälingut peamiselt erimaksust. Reklaamil ei ole selle programmides üldjuhul kohta.

Mälestusmündi väljaandmise ajavalik viitab ringhäälingu rollile ühise rahvusliku avalikkuse kujunemisel. Samal ajal tähistab Yle raadio ja televisiooni muutumist digitaalseks meediaks ning jätkuvat poliitilist arutelu sõltumatu teabe, avaliku rahastamise ja riigi toetatud meedia ülesande üle.