Vatikan · 2025. aastapäev

Juubeliaasta, mida nimetatakse ka pühaks aastaks, on rooma-katoliku kiriku eriline piduaasta. Mõiste lähtub piibellikust ettekujutusest vabastusaastast, mil tuli võlad kustutada, varalised suhted ümber korraldada ja sõltuvussuhted lõpetada. Katoliku traditsioonis tähistab juubeliaasta eelkõige meeleparandust, leppimist, palverännakut ja indulgentsi saamist. Kirikuõpetuse kohaselt puudutab indulgents juba andeks antud pattude ajalikke tagajärgi ning on seotud teatavate usuliste tingimustega.

Esimene paavsti välja kuulutatud püha aasta peeti 1300. aastal paavst Bonifatius VIII ajal. Juubeliaastate vahelisi ajavahemikke muudeti hiljem korduvalt. Uusajast alates tähistatakse korralisi pühi aastaid üldjuhul iga 25 aasta järel; lisaks võivad paavstid erilistel teemadel välja kuulutada erakorralisi juubeliaastaid.

Püha aasta kesksete tunnuste hulka kuulub Püha uks. Tavaliselt on see suletud ja avatakse ainult juubeliaasta ajal. Sellised uksed asuvad Rooma nelja paavstliku basiilika juures: Püha Peetruse basiilikas, Lateraani basiilikas, Santa Maria Maggiore basiilikas ja väljaspool müüre asuvas Püha Pauluse basiilikas. Sellest läbimine on osa juubeliaasta palverännakust ning sümboliseerib kristliku tõlgenduse kohaselt uude ellu sisenemist. Paavsti avatav Püha Peetruse basiilika uks tähistab püha aasta algust.

2025. aasta juubeliaasta juhtlause on „Lootuse palverändurid“. See algas 24. detsembril 2024 ning hõlmab jumalateenistusi, palverännakuid ja erinevate kirikurühmade kohtumisi Roomas. Samal ajal tähistatakse seda kogu maailmas kohalikes kirikutes.

Vatikani jaoks oli selle sündmuse valimine loomulik, sest püha aasta on tihedalt seotud Rooma, paavstiameti ja paavstlike basiilikutega. Mündiväljaanne jäädvustab suuremate ajavahemike järel toimuva kirikliku sündmuse, mis toob arvukalt palverändureid Rooma.