Coincard

Kleinlitauen ehk leedu keeles Mažoji Lietuva ei ole tänapäevane haldusüksus, vaid ajalooline ja etnograafiline piirkond. See hõlmas endise Ida-Preisimaa alasid, kus räägiti sajandite vältel leedu keelt. Selle põhjaosa paikneb tänapäeval Klaipėda ümbruses ja Kura lahe ääres; teised alad kuuluvad Venemaa Kaliningradi oblastisse. Leedukeelseid elanikke nimetati Preisi leedulasteks. Erinevalt ülejäänud Leedust kuulus piirkond pikka aega Saksa ordule, hiljem Preisimaale ja Saksa Riigile ning oli valdavalt evangeelse iseloomuga.

Kleinlitauen mängis leedu kirjanduskultuuris erilist rolli. Königsbergis ilmus 1547. aastal esimene leedukeelne trükis, Martynas Mažvydase katekismus. Vene impeeriumis ladina kirjas leedukeelsete trükiste keelustamise ajal valmistati 19. sajandil Ida-Preisimaal arvukalt raamatuid ja ajalehti ning toimetati need üle piiri. Nii kujunes piirkonnast leedu keele- ja haridustöö keskus.

Pärast Esimest maailmasõda eraldati Klaipėda piirkond Saksa Riigist. 1923. aastal läks see Leedu haldusse. 1939. aastal annekteeris selle natsionaalsotsialistlik Saksamaa; pärast Teist maailmasõda liideti selle põhjaosa Leedu Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Põgenemine, väljasaatmine ja sõja tagajärjed viisid selleni, et endine Preisi-Leedu elanikkond kadus suures osas.

Vydūnas oli kirjanik, filosoof ja kultuuriaktivist Wilhelm Storost. Ta elas ja tegutses peamiselt Tilsitis ning käsitles keelt, rahvuslikku identiteeti, eetikat ja eri kultuuride suhteid. Tema kirjanduslikust nimest sai Leedu kultuuriloo kindel osa.

Mündikujutise merelised viited osutavad Kura lahele, Läänemere rannikule ja traditsioonilisele kalapüügile. Kurši paadid olid madala põhjaga purjepaadid, mis olid kohandatud lahe tingimustega. Sellega paigutab münt Kleinlitaueni ühe Leedu iseseisva ajaloolise kultuuripiirkonnana ning tuletab samal ajal meelde piirkondlikku pärandit, mille ajalooline ala paikneb tänapäeval mitme riigi territooriumil.