CC 572 2025
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Portugal · Säästev areng, Agenda 2030
Tiraaž500 000
Väljalaskekuupäev24. sept 2025
Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud
Turuhind3,50 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud säästvale arengule ja Agenda 2030 17 eesmärgile. Motiivil on kujutatud planeet Maa, mida ümbritseb portugalikeelne kiri „Desenvolvimento Sustentável“. 17 paarist koosnev oksakujuline leherida, mis on paigutatud kolmnurkadesse universaalse taaskasutussümboli eeskujul, sümboliseerib säästva arengu eesmärke; lisaks on kujutatud Portugali riigivappi.
Motiiv
Mündimotiivil on kujutatud planeet Maa, mida raamib portugalikeelne kiri „Desenvolvimento Sustentável“ („Jätkusuutlik areng“). Motiivi vasakut ja ülemist serva kaunistab 17 lehepaarist koosnev oksataoline rida. Lehed on paigutatud kolmnurkadesse, järgides universaalset taaskasutussümbolit, ning sümboliseerivad Agenda 2030 17 säästva arengu eesmärki. Kujutise alumises ja paremas servas on kujutatud väljalaskeriik „Portugal“, riigi vapp, aastaarv ning mündimärk „Casa da Moeda“ ja selle all mündi kujundaja nimi. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Säästva arengu mõiste tähistab poliitilist juhtmõtet, mis ühendab majandusarengu, sotsiaalse osaluse ja looduslike eluks vajalike aluste kaitse. Rahvusvaheliselt levis see eelkõige Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal avaldatud aruande kaudu. Selles kirjeldati säästvat arengut arenguna, mis rahuldab tänapäeva vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi. Alates 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist kuulub see mõiste rahvusvahelise keskkonna- ja arengupoliitika alustalade hulka.
Agenda 2030 võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu pealkirja all „Meie maailma muutmine“. See asendas 2015. aastani kehtinud aastatuhande arengueesmärgid. Erinevalt nendest ei ole see suunatud peamiselt arengumaadele ja tärkava majandusega riikidele, vaid kõigile riikidele. Selle käsitlus ühendab sellised ülesanded nagu vaesuse vähendamine, toiduga kindlustatus, tervishoid ja haridus soolise võrdõiguslikkuse, inimväärse töö, kliimakaitse, ökosüsteemide säilitamise ning rahumeelsete ja õigusriiklike ühiskondadega.
Eesmärgid on täpsustatud 169 alaeesmärgiga. Need ei moodusta siiski rahvusvahelise õiguse alusel siduvat lepingut. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et kanda suunised üle riiklikesse strateegiatesse ja poliitilistesse meetmetesse. Edusamme hinnatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud näitajate alusel ning kontrollitakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames korrapäraselt. Seejuures kehtib põhimõte, et eriti ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ja rühmi ei jäeta kõrvale.
Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on lisanud rakendamise eri poliitikavaldkondadesse. Nende hulka kuuluvad muu hulgas kliima- ja energiapoliitika, ressursside kasutamine, sotsiaalsed õigused, arengukoostöö ja säästev rahastamine. Üksikute eesmärkide vahel võivad seejuures tekkida vastuolud, näiteks majanduskasvu, toorainekasutuse ja kliimakaitse vahel.
Väljalaskeaasta 2025 langeb kokku Agenda vastuvõtmise kümnenda aastapäevaga. See ajaline seos selgitab teema valikut: münt meenutab 2030. aastale suunatud rahvusvahelise tegevusprogrammi algust, viis aastat enne selle kavandatud ajavahemiku lõppu.
Agenda 2030 võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu pealkirja all „Meie maailma muutmine“. See asendas 2015. aastani kehtinud aastatuhande arengueesmärgid. Erinevalt nendest ei ole see suunatud peamiselt arengumaadele ja tärkava majandusega riikidele, vaid kõigile riikidele. Selle käsitlus ühendab sellised ülesanded nagu vaesuse vähendamine, toiduga kindlustatus, tervishoid ja haridus soolise võrdõiguslikkuse, inimväärse töö, kliimakaitse, ökosüsteemide säilitamise ning rahumeelsete ja õigusriiklike ühiskondadega.
Eesmärgid on täpsustatud 169 alaeesmärgiga. Need ei moodusta siiski rahvusvahelise õiguse alusel siduvat lepingut. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et kanda suunised üle riiklikesse strateegiatesse ja poliitilistesse meetmetesse. Edusamme hinnatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud näitajate alusel ning kontrollitakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames korrapäraselt. Seejuures kehtib põhimõte, et eriti ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ja rühmi ei jäeta kõrvale.
Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on lisanud rakendamise eri poliitikavaldkondadesse. Nende hulka kuuluvad muu hulgas kliima- ja energiapoliitika, ressursside kasutamine, sotsiaalsed õigused, arengukoostöö ja säästev rahastamine. Üksikute eesmärkide vahel võivad seejuures tekkida vastuolud, näiteks majanduskasvu, toorainekasutuse ja kliimakaitse vahel.
Väljalaskeaasta 2025 langeb kokku Agenda vastuvõtmise kümnenda aastapäevaga. See ajaline seos selgitab teema valikut: münt meenutab 2030. aastale suunatud rahvusvahelise tegevusprogrammi algust, viis aastat enne selle kavandatud ajavahemiku lõppu.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi

