Kreeka · Mikis Theodorakise 100. sünniaastapäev

Väljalaskekuupäev10. sept 2025

Kogutiraaž750 000

ELi maksimum750 000

Väljaanded3

ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★

Pealdis a olev tekst100 ΧΡΟΝΙΑ ΑΠΟ ΤΗ ΓΕΝΝΗΣΗ ΤΟΥ ΜΙΚΗ ΘΕΟΔΩΡΑΚΗ / ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Münt tähistab helilooja Mikis Theodorakis 100. sünniaastapäeva. Motiivil on tema portree, mida ümbritsevad kirjad „100 ΧΡΟΝΙΑ ΑΠΟ ΤΗ ΓΕΝΝΗΣΗ ΤΟΥ ΜΙΚΗ ΘΕΟΔΩΡΑΚΗ“ ja „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ“; all on kujutatud vermimisaastat ning palmetti ja noodijoontega viiulivõtit.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud heliloojat Mikis Theodorakis. Motiivi ümbritsevad kirjed „100 ΧΡΟΝΙΑ ΑΠΟ ΤΗ ΓΕΝΝΗΣΗ ΤΟΥ ΜΙΚΗ ΘΕΟΔΩΡΑΚΗ“ („Mikis Theodorakise 100. sünniaastapäev“) ja „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ“ („Kreeka Vabariik“), all on vermimisaasta, paremal palmett (Kreeka rahapaja tähis) ning vasakul noodijoontega viiulivõti.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Mikis Theodorakis sündis 1925. aastal Chiose saarel ja suri 2021. aastal Athenis. Tema looming hõlmab sümfooniaid, kammermuusikat, oopereid, oratooriume, laule ning teatri- ja filmimuusikat. Rahvusvaheliselt sai eriti tuntuks tema 1964. aastal valminud filmimuusika filmile „Kreeka Zorbas“. Sellega seotud tantsumuusika kujundas väljaspool Griechenlandi aastakümneteks ettekujutust Kreeka muusikast.

Theodorakis ühendas Euroopa kunstmuusika vorme Kreeka muusikatraditsioonidega. Erilise koha tema loomingus võtavad Kreeka luuletajate tekstidele loodud heliteosed, nende seas Giannis Ritsose ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Odysseas Elytise luuletuste põhjal valminud teosed. Elytise luuletsüklil põhinev „Axion Esti“ ühendab orkestri, koori, solistid ja rahvapillid. Teoses „Mauthauseni kantaat“ seadis ta muusikasse kirjaniku ja endise koonduslaagri vangi Iakovos Kambanellise tekstid. Nii said paljud tema heliteosed ühtlasi Kreeka mälu- ja argikultuuri osaks.

Tema avalik roll oli tihedalt seotud 20. sajandi poliitiliste konfliktidega. Teise maailmasõja ajal Kreeka okupatsiooni ajal ühines ta vastupanuliikumisega. Sellele järgnenud kodusõjas kiusati teda taga, ta vangistati ja deporteeriti vanglasaarele Makronisos. Pärast 1967. aasta sõjaväelist riigipööret keelustasid võimud tema muusika. Theodorakis arreteeriti taas ja saadeti hiljem eksiili. Sealt astus ta rahvusvaheliselt Kreeka sõjaväelise diktatuuri vastu. Pärast selle lõppu naasis ta Griechenlandi ning oli hiljem korduvalt parlamendisaadik ja mõnda aega ka valitsuse liige.

Tema valimine riikliku mälestusmündi teemaks on põhjendatud selle kaksikrolliga: Theodorakis tegutses nii rahvusvahelise ulatusega helilooja kui ka poliitilise tegelase ja okupatsiooni, kodusõja ning diktatuuri ajastu tunnistajana. Tema elukäik puudutab seega Kreeka lähiajaloo mitut keskset perioodi.