2 eurot briljantlõige/BU

Finnkampen kannab soome keeles enamasti nime *Suomi–Ruotsi-maaottelu*, rootsi keeles *Sverigekampen*. Tegemist on maavõistlusega, kus Soome ja Rootsi koondised võistlevad jooksu-, hüppe- ja heitealadel. Erinevalt meistrivõistlustest ei loeta ainult võite või rekordeid: üksikute sportlaste saavutatud kohad arvestatakse punktideks ning liidetakse võistkonna tulemuseks. Seetõttu võivad ka teine ja kolmas koht otsustada üldvõidu.

Esimene võistlus toimus 1925. aastal Helsingis. Selle sünd langes aega, mil kergejõustik pälvis mõlemas riigis suurt avalikku tähelepanu. Soome pikamaajooksjad, nagu Paavo Nurmi, saavutasid 1920. aastate olümpiamängudel arvukalt võite. Samal ajal pakkus sport alles 1917. aastal iseseisvunud Soomele võimaluse esineda rahvusvaheliselt iseseisva riigina.

Suhtel Rootsiaga on lisaks eriline ajalooline taust. Soome kuulus kuni 1809. aastani Rootsi kuningriiki; rootsi keel on tänapäevani soome keele kõrval üks Soome kahest riigikeelest. Seetõttu seovad mõlemat riiki tihedad kultuurilised ja ühiskondlikud sidemed, kuid samal ajal ka tugev sportlik rivaalitsemine. Maavõistlus ühendab need kaks külge: rahvusliku konkurentsi regulaarselt toimuva ühise sündmuse raames.

Ajaloo jooksul programmi laiendati. Meeste võistluste kõrval tekkisid eraldi naiste- ja noortevõistlused. Toimumispaikadeks olid eelkõige Helsingi ja Stockholmi olümpiastaadionid, kusjuures üritus toimub põhimõtteliselt vaheldumisi mõlemas riigis. Finnkampen kuulub seega haruldaseks muutunud klassikaliste kergejõustiku maavõistluste hulka, mida jätkatakse vaatamata tippspordi tänapäevasele keskendumisele rahvusvahelistele meistrivõistlustele ja kommertslikele võistlussarjadele. Ümmargune aastapäev andis Soomele seetõttu põhjuse kujutada münditeemana mitte üksikut sportlikku saavutust, vaid pikaajaliselt korraldatavat kahepoolset spordisündmust.