Luksemburg · Schumani deklaratsiooni 75. aastapäev

Väljalaskekuupäev5. mai 2025

Kogutiraaž136 000

ELi maksimum200 000

Väljaanded6

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstDECLARATION SCHUMAN / 09.05.1950 / 75 / LUXEMBOURG / 2025 / H

DisainerChiara Principe

RahapajaMonnaie de Paris (unc) · Koninklijke Nederlandse Munt, Utrecht (PP)

Väljalaske puhul

Münt meenutab 9. mail 1950 esitatud Schumani deklaratsiooni 75. aastapäeva, mis pani aluse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingule. Motiivil on kujutatud käsi, mis kirjutab sulepeaga paberile; sulg muutub oliivioksaks ja lendavateks rahutuvideks. Silmapiiril on kuut allakirjutanud riiki tähistavad tähed, mida täiendavad pealdised „DECLARATION SCHUMAN“, „09.05.1950“ ja „75“ ning suurhertsog Henri monogramm.

Motiiv

Mündikujunduse alumises osas on kujutatud kätt, mis kirjutab sulega paberilehele. Sulg läheb üle oliivioksaks ja hajub ülaosas lendavateks tuvideks – mõlemad on rahu sümbolid. Tuvid sulanduvad tähtedest horisondiks, mis tähistab kuut allakirjutanud riiki Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingule, mille aluseks on Schumani deklaratsioon. Mündiketta keskosa ülaosas paiknevad kiri „DECLARATION SCHUMAN“ ning kuupäev „09.05.1950“. Selle all tähistab number „75“ deklaratsiooni aastapäeva. Paremal on kujutatud väljaandjariigi nimi „LUXEMBOURG“ ning väljaandmisaasta „2025“. Monogramm (täht „H“ koos krooniga) tähistab suurhertsog Henri’t.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Robert Schuman oli Prantsusmaa poliitik ja välisminister. Ta sündis 1886. aastal Luksemburgis ja kasvas seal üles; tema sünnimaja asub tänapäeva Clausen'i linnaosas. Pärast Esimest maailmasõda esindas ta Prantsusmaale tagasi läinud Moselle'i departemangu Prantsusmaa parlamendis. Prantsusmaa Saksa okupatsiooni ajal pidas Gestapo teda mõnda aega kinni. Pärast Teist maailmasõda kuulus ta nende poliitikute hulka, kes taotlesid Euroopa riikide institutsionaalselt tagatud koostööd.

Tema deklaratsiooni aluseks olnud konkreetse kava töötasid suures osas välja Jean Monnet ja tema kaastöötajad. Tehti ettepanek allutada Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa söe- ja terasetootmine ühisele sõltumatule asutusele. Need tööstusharud olid relvastuse, energiavarustuse ja ülesehituse seisukohast keskse tähtsusega. Nende ühine kontroll pidi takistama Prantsusmaal ja Saksamaal taas märkamatult teineteise vastu sõjamajandust üles ehitada. Samal ajal jäi ühinemine avatuks ka teistele Euroopa riikidele.

Ettepanekust kujunes Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Sellesse kuulusid Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Madalmaad ja Luksemburg. Vastav leping sõlmiti 1951. aastal Pariisis ja see jõustus 1952. aastal. Ühendusel olid Kõrgem Ametkond, ühiskogu, ministrite nõukogu ja kohus – institutsioonid, mis olid hilisemate Euroopa ühenduste struktuuride eelkäijateks. Jean Monnet sai Kõrgema Ametkonna esimeseks presidendiks.

Luksemburg on selle tähtpäevaga seotud mitmel viisil. Lisaks Schumani päritolule kuulus riik kuue asutajariigi hulka. Samuti alustasid Kõrgem Ametkond ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kohus oma tegevust Luksemburgis. Nii kujunes linnast varakult ühiste Euroopa institutsioonide asukoht.

Seetõttu ei tähista tähtpäev üksnes Prantsusmaa välispoliitilist ettepanekut, vaid ka Euroopa lõimumise lähtekohta pärast 1945. aastat. Euroopa Liit tähistab 9. maid Euroopa päevana. Luksemburgi jaoks seob münditeema Euroopa lõimumise ajaloo Schumani elulooga ning riigi enda rolliga asutajariigi ja institutsioonide asukohana.