Luksemburg · Suurhertsog Henri troonileasumise 25. aastapäev

Henri sündis 1955. aastal toonase päriliku suurhertsogi Jeani ja Belgia printsessi Joséphine-Charlotte’i vanima pojana. Kui tema isa 1964. aastal suurhertsogiks sai, sai Henrist troonipärija. Pärast Jeani vabatahtlikku troonist loobumist andis Henri 7. oktoobril 2000 saadikutekojas põhiseadusliku vande. Luksemburgis kroonimistseremooniat ei korraldata.

Luksemburg on parlamentaarne monarhia. Suurhertsog on riigipea, kuid täidab oma ülesandeid põhiseaduse ja parlamentaarse korra raames. Tema ülesannete hulka kuuluvad valitsuse ametisse nimetamine poliitiliste jõuvahekordade alusel, seaduste ametlik kinnitamine ning riigi esindamine riigivisiitidel ja diplomaatilistel üritustel. Henri ametiajal täpsustati riigipea volitusi veelgi. Pärast konflikti eutanaasiaseaduse üle muudeti 2008. aastal põhiseadust: sellest ajast kuulutab suurhertsog seadused välja, kuid ei pea neile enam sõnaselgelt oma heakskiitu andma.

Luksemburgi vanalinnas asuv suurhertsogi palee on ametlik residents. Selle vanimad hooneosad rajati 16. sajandil algselt raekojaks. Aja jooksul laiendati kompleksi korduvalt ja seda kasutati mitmesuguste riigiasutuste tarbeks. Alates 19. sajandi lõpust on see ette nähtud riigipea residentsiks. Seal toimuvad muu hulgas audientsid, vastuvõtud ja riigivisiitide ametlikud üritused. Suurhertsogi perekond elab seevastu peamiselt Schloss Bergis.

Juubel langes ühtlasi järgmise troonivahetuse perioodi. Pärilik suurhertsog Guillaume võttis 2024. aasta oktoobris oma isa asetäitjana juba osa põhiseaduslikest ülesannetest üle. Seejärel teatas Henri oma troonist loobumisest 2025. aasta oktoobris. Münt meenutab seega mitte üksnes kindlaksmääratud valitsemisaja kestust, vaid ka tema ametiaja lõppu ja üleminekut Nassau suguvõsa järgmisele põlvkonnale.