2 eurot PP

Katoliiklik juubeliaasta ehk püha aasta on eriline palverännaku, pöördumise ja lepituse aeg. Mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast *iubilaeum* ning viitab piibellikule juubeliaastale. Katoliku traditsioonis seostub sellega eelkõige võimalus saada kindlaksmääratud usulistel tingimustel täielik indulgents. Nende tingimuste hulka kuuluvad muu hulgas piht, armulaud ja palve. Püha aasta 2025 juhtlause on „Lootuse palverändurid“.

Esimene paavsti välja kuulutatud püha aasta toimus 1300. aastal paavst Bonifatius VIII ajal. Ajavahemikke muudeti hiljem mitu korda; alates 1475. aastast peetakse korralisi juubeliaastaid üldjuhul iga 25 aasta järel. Lisaks võivad paavstid välja kuulutada erakorralisi pühi aastaid. Paavst Franciscus kuulutas 2025. aasta juubeliaasta välja kuulutusbullaga *Spes non confundit*. Ta avas selle 24. detsembril 2024 Romis.

Püha uks sümboliseerib Kristust kui pääsu pääsemisele ning isiklikku üleminekut uuenenud ellu. Tavaliselt avatakse see ainult püha aasta ajal ja suletakse seejärel uuesti. Petersdomis asub see eeskoja paremas otsas. Selle pronksist uksetahvlid on pärit skulptor Vico Consortilt ning kujutavad inimlikku süüd, andestust ja lunastust käsitlevaid stseene. Ka teistel Romi suurtel paavstlikel basiilikatel on pühad uksed, mis juubeliaasta jooksul avatakse.

Püha aasta ajal on Rom paljude palverändurite sihtkoht kogu maailmast. Jumalateenistuste ja palverännakute kõrval kuuluvad programmi eri ühiskonna- ja kirikurühmadele mõeldud üritused. Itaalia otsus valida see sündmus on seletatav riigi tiheda ajaloolise ja geograafilise seotusega Romiga kui roomakatoliku kiriku keskusega. Kuigi Petersdom asub suveräänses riigis Vatikanstadt, mõjutavad juubeliaastad ka Itaalia pealinna avalikku elu, palverändurite liikumist ja taristut. Seetõttu käsitleb mündiväljalase religioosset sündmust, millel on samal ajal ulatuslikud kultuurilised ja ühiskondlikud seosed Italiaga.