Mälestusmünt on pühendatud Louvre’ile. Motiivil on kujutatud muuseumi idafassaadi koos selle labürinditaolise põhiplaani ja erakordsete ruumidega. Taustal sümboliseerivad püramüdion ja suure püramiidi struktuur Louvre’i traditsioonilist ja tänapäevast iseloomu; tähised „2025” ja „RF” ning rahapaja tunnusmärgid on põhiplaani integreeritud.
Motiiv
Kujutatud on Louvre’i idafassaad, mis on ühendatud muuseumi emblemaatilise labürinditaolise põhiplaaniga ja selle erakordsete ruumidega. Taustal sümboliseerivad püramidioon ja suure püramiidi struktuur Louvre’i traditsioonilist ja nüüdisaegset iseloomu. Väljalaskeaasta „2025“, riik „RF“ ja mündimärk on integreeritud muuseumi põhiplaani. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Louvre ei kujunenud algselt muuseumiks. Selle ajalugu ulatub kindluseni, mille kuningas Philipp II lasi 12. sajandi lõpus rajada toonase Pariisi lääneservale. Franz I ajal alustati 16. sajandil selle ümberehitamist renessansspaleeks. Järgnevad valitsejad laiendasid kompleksi mitme sajandi jooksul. Idafassaad, mida nimetatakse ka Louvre-Kolonnade’iks, rajati 17. sajandil Ludwig XIV ajal. See kuulub palee sellesse ossa, mis on suunatud Pariisi poole.
Pärast kuningakoja kolimist Versailles’sse 1682. aastal kasutati Louvre’i muu hulgas kunstnike, akadeemiate ja kuninglike kogude majutamiseks. Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti endine valitsejapalee avalikuks muuseumiks. 1793. aastal avati seal Musée central des arts. Nii sai avalikkus juurdepääsu kunstiteostele, mis olid varem kuulunud peamiselt kuninglikele, kiriklikele või aristokraatlikele kogudele. Louvre väljendas seega ka uut riiklikku arusaama kunstivara omandist ja kultuuriharidusest.
Napoleoni ajal laiendati muuseumi ning mõnda aega kandis see nime Musée Napoléon. Osa kogudest pärines vallutatud aladelt konfiskeeritud varadest; pärast Napoleoni lüüasaamist tagastati arvukalt teoseid. 19. ja 20. sajandi jooksul jätkus hoonete ja kogude laienemine. Tänapäeval hõlmab muuseum mitme aastatuhande ja eri maailma piirkondade kunsti ning arheoloogilisi esemeid.
Cour Napoléoni klaaspüramiidi kavandas arhitekt Ieoh Ming Pei ja see avati 1989. aastal. See rajati projekti „Grand Louvre“ raames, mille käigus korraldati suured alad ümber ja viidi keskne sissepääs hoovi alla. Selle kaasaegne ehitusmaterjal ja geomeetriline kuju on teadlikus kontrastis ajaloolise paleega.
Konkreetset tähtpäeva 2025. aasta väljaande põhjusena ei nimetata. Valikut saab pigem selgitada Louvre’i rolliga riikliku muuseumi, ajaloolise valitsemiskohana ja rahvusvaheliselt tuntud Prantsusmaa kultuurisümbolina.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
