Prantsusmaa · Paris 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängud

Väljalaskekuupäev4. juuni 2024

Kogutiraaž24 034 000

ELi maksimum24 000 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst2024 / RF

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mündi väljaandmisega tunnustatakse 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamänge Pariisis, 100 aastat pärast 1924. aasta olümpiamänge. Kujutisel on Eiffelturm ja Marseille’s asuv Basilika Notre Dame de la Garde ning Tahiti sümbolina tiaré-õis, sest seal toimuvad surfivõistlused. Liikuv Eiffelturm sümboliseerib sportlikke väärtusi; selle harud koosnevad 73 needist, mis tähistavad võõrustajalinnu, samal ajal kui olümpia- ja paraolümpiasümboleid kujutatakse esimest korda koos.

Motiiv

2024. aasta Pariisi olümpiamängude loenduse puhul tähistab Monnaie de Paris mängudeni kulgevat teekonda Pariisi ja kultuuripärandi kujutistega. 100 aastat pärast 1924. aasta mänge korraldab Prantsusmaa pealinn taas suveolümpiamängud. Tähelepanu sellele rahvusvahelisele suursündmusele on aastast aastasse pidevalt kasvanud ja jõuab 2024. aastal haripunkti; seda tähistatakse kahe 2-eurose mälestusmündi väljalaskmisega olümpiamängude puhul.

Motiiv kujutab Prantsusmaad sümboolsete ehitiste kaudu; näha on Eiffelturm ja Notre Dame de la Garde'i basiilika Marseille's. Taustal on Tiaré õis Tahiti sümbolina, kus toimuvad surfivõistlused. Liikumises kujutatud Eiffelturm sümboliseerib spordiväärtusi. Selle käed koosnevad 73 needist, mis tähistavad korraldajapaiku. Esimest korda kujutatakse olümpia- ja paralümpiasümboleid koos, et tähistada mänge kõigile. Aastaarv, väljaandjariigi lühend „RF” ning rahapaja tunnused sulanduvad kergejõustikurajasse.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Paris oli pärast 1900. ja 1924. aastat kolmandat korda suveolümpiamängude toimumispaik. 1924. aasta mängud kuulusid ajajärku, mil olümpialiikumine institutsionaalselt kindlustus. Võistlused toimusid peamiselt Stade Olympique de Colombes’is; esimest korda rajati osalejatele spetsiaalselt olümpiaküla. Tuntud sportlaste hulka kuulus Soome jooksja Paavo Nurmi. Paralümpiamängud arenesid seevastu alles pärast Teist maailmasõda puuetega inimestele korraldatud spordivõistlustest. 2024. aastal korraldas Paris esimest korda suvised paralümpiamängud.

Eiffelturm rajati 1889. aasta Pariisi maailmanäituse jaoks, millega tähistati Prantsuse revolutsiooni sajandat aastapäeva. Raudkonstruktsiooni kavandasid ettevõtte Gustave Eiffel insenerid. Algselt vaid piiratud ajaks püstitatud torn säilis muu hulgas tänu selle kasutamisele raadio- ja telekommunikatsioonis. Hiljem kujunes sellest laialt tuntud Paris’i ja Prantsusmaa sümbol. Selle kujutamine sportlikus liikumises ühendab selle rahvusliku tunnusmärgi toimumispaigaga.

Tänapäevane Notre-Dame de la Garde’i basiilika rajati 19. sajandil Marseille’ kohal kõrguvale künkale. See on tihedalt seotud sadamalinna ja meresõidu ajalooga. Interjööris leiduvad arvukad tõotusannid meenutavad meremehi, kes palusid kaitset või tänasid päästmise eest. Rahvasuus kutsutakse kiriku Maarjakuju nimega „Bonne Mère“ ehk hea ema. 2024. aastal oli Marseille muu hulgas olümpia purjetamisvõistluste toimumispaik.

Tahiti surfivõistluste toimumispaik Teahupoʻo on tuntud tugeva korallrahul murduva laine poolest. Tahiti kuulub Prantsuse Polüneesiasse ning toob seega mündikujutisel nähtavale ka Prantsusmaa Euroopa-välised alad. Tiaré õit kantakse seal traditsiooniliselt ehtena ning seda peetakse saarestiku kultuuriliseks tunnuseks.

Nende elementide valik näitab, et mängud ei piirdunud üksnes Pariisiga. Mündikujutis ühendab pealinna Vahemere piirkonna ja Prantsusmaa ülemereterritooriumiga ning kujutab sel viisil toimumispaikade geograafilist ulatust.