Prantsusmaa · 10 aastat WWU-d

Väljalaskekuupäev1. jaan 2009

Kogutiraaž10 074 085

ELi maksimum10 000 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstRÉPUBLIQUE FRANÇAISE / UEM 1999-2008

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Sündmuseks on majandus- ja rahaliidu kümnes aastapäev ning euro loomine 1. jaanuaril 1999. G. Stamatopoulos kujundatud ja veebihääletusel valitud kujutisel on stiliseeritud inimfiguur, mille vasakut kätt pikendab eurosümbol; selle all on initsiaalid ΓΣ. Lisaks on kujutisel andmed „1999–2009“, majandus- ja rahaliidu vastava riigi keelne akronüüm, emiteeriva riigi nimi ning Euroopa lipu kaksteist tähte.

Motiiv

Mündi keskel on kujutatud stiliseeritud inimfiguur, mille vasakut kätt pikendab eurosümbol. Kunstniku initsiaalid ΓΣ paiknevad eurosümboli all. Emiteeriva riigi nimi riigi keeles või keeltes on kujutise ülaservas, samal ajal kui märge 1999–2009 ja riigi keelde või keeltesse tõlgitud akronüüm EMU paiknevad alaservas.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Majandus- ja rahaliit sai alguse Maastrichti lepingust, mis jõustus 1993. aastal. Sellega kehtestati mitmeetapiline üleminek ühisrahale. Osalemise eeltingimusteks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujääkidele, pikaajalistele intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele. Sellega sooviti vältida olukorda, kus üksteisest tugevalt erinevad majandused võtavad ilma eelneva lähenemiseta kasutusele ühise rahapoliitika.

Kolmanda etapi alguses fikseeriti osalevate riikide vääringute vahetuskursid pöördumatult. Euro eksisteeris esialgu üksnes arveldusrahana, näiteks ülekannete, pangakontode ja finantsturgudel kauplemise jaoks. Pangatähed ja mündid lasti käibele alles 1. jaanuaril 2002. Üleminekuajal tasuti sularahasummasid veel senistes riikide vääringutes. Seejärel kaotasid need seadusliku maksevahendi staatuse, kuid neid sai paljudel juhtudel endiselt vastavates keskpankades ümber vahetada.

Ühine rahapoliitika anti eurosüsteemi ülesandeks. Eurosüsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Euroopa Keskpank asutati 1998. aastal ja selle peakorter asub Frankfurt am Mainis. Selle kesksete ülesannete hulka kuuluvad hinnastabiilsuse säilitamine ja baasintressimäärade kindlaksmääramine euroala jaoks. Riikide valitsused jäid seevastu põhimõtteliselt vastutavaks oma eelarve- ja majanduspoliitika eest. Sellest eraldatusest tekkis korduvalt poliitilisi arutelusid ühiste reeglite ja riiklike tegevusvõimaluste üle.

Esialgu osales ühisrahas üksteist riiki. Kreeka järgnes 2001. aastal; teised Euroopa Liidu liikmesriigid ühinesid euroalaga pärast nõuete täitmist. Slovakkiaga, mis võttis 2009. aasta jaanuaris kasutusele euro, hõlmas euro väljalaske ajal 16 riiki.

Ühine müntide väljalase näitas, et euro põhineb hoolimata riiklikult kujundatud mündikülgedest ühisel rahakorraldusel. Samal ajal võimaldasid erinevad keeleversioonid ja riikide nimetused säilitada iga mündi riikliku päritolu. Sellised ühisväljalasked kooskõlastatakse euroala riikide vahel ja need ilmuvad paralleelselt kogu rahaliidus.