KMK BU

Raamatukogu ajalugu ulatub tagasi 1774. aastasse. Pärast jesuiitide ordu kaotamist moodustasid endise jesuiitide kolleegiumi raamatud Ljubljana lütseumi raamatukogu põhikogu. Selle rajamine oli seotud Maria Theresia aegsete haridusreformidega, mille tulemusel hakati õpetamist ja teaduslikke kogusid senisest enam riiklikult korraldama. Alates 1791. aastast sai raamatukogu Krainis ilmunud trükiste sundeksemplare. Nii kujunes sellest järk-järgult riigi trükitud kultuuripärandi keskne kogumiskoht.

Ljubljana ülikooli asutamisega 1919. aastal laienes ka raamatukogu teaduslik ülesanne. Nüüd teenindas see senisest enam ülikooli teadustööd ja õppetööd. Pärast mitmeid institutsionaalseid muudatusi sai see Teise maailmasõja järel oma tänapäevase staatuse Sloveenia rahvus- ja ülikooliraamatukoguna. Selle ülesannete hulka kuuluvad Sloveenia väljaannete kogumine, kirjeldamine ja säilitamine ning teaduskirjanduse kättesaadavaks tegemine.

Tänapäevane raamatukoguhoone Ljubljanas ehitati Jože Plečniku kavandite järgi ja avati 1941. aastal. Plečnik, kes sündis 1872. aastal ja suri 1957. aastal, töötas muu hulgas Viinis, Prahas ja Ljubljanas. Tema arhitektuur ühendab klassikalised vormid, piirkondlikud materjalid ja väljendusrikka sümboolse kujunduse. Raamatukoguhoones viib teekond suhteliselt hämaratest sissepääsuruumidest mööda monumentaalset treppi valgusküllasesse lugemissaali. Seda järjestust mõistetakse arhitektuurse kujundina teest teadmatusest tunnetuseni.

Pegasos pärineb Kreeka mütoloogiast ning teda seostati Euroopa kultuuris muusade, luule ja loova inspiratsiooniga. Tema kasutamine raamatukoguhoonel seostub seega vanemate hariduse ja vaimse ergutuse käsitlustega.

Aastapäev viitab 1774. aasta institutsionaalsele algusele. Seega ühendab sündmuse valik riikliku haridus- ja kogumispoliitika ajaloo raamatukogu tänapäevase rolliga Sloveenia mäluasutuse ja teadustaristuna.