Küpros · Küprose Euroopa Liiduga ühinemise 20. aastapäev

Küprose ühinemine Euroopa Liiduga oli osa 1. mai 2004. aasta laienemisvoorust, mille käigus võeti vastu kümme riiki, peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopast. Küprose Vabariik oli liitumistaotluse esitanud juba 1990. aastal; läbirääkimised algasid 1998. aastal. Ühinemisleping allkirjastati 2003. aastal Ateenas. Alates 2008. aastast kuulub Küpros ka euroalasse.

Eripäraks oli ja on saare jagatus. Pärast Kreeka ja Türgi küproslaste vahelisi konflikte ning 1974. aasta sündmusi ei allu põhjaosa tegelikult Küprose Vabariigi valitsuse kontrollile. Seal välja kuulutatud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki tunnustab rahvusvaheliselt ainult Türgi. Vahetult enne Euroopa Liiduga ühinemist toimusid ÜRO toetatud taasühinemiskava üle eraldi rahvahääletused. Kui Türgi küproslaste enamus kiitis kava heaks, siis Kreeka küproslaste enamus lükkas selle tagasi. Seetõttu ühines Küpros liiduga endiselt jagatud saarena.

Õiguslikult kuulub kogu Küprose Vabariik Euroopa Liitu. Piirkondades, kus selle valitsus ei teosta tõhusat kontrolli, on Euroopa Liidu õiguse kohaldamine siiski peatatud. ÜRO järelevalve all oleva puhvertsooni kaudu toimuvale isikute ja kaupade liikumisele kehtivad erisätted. Riiginime kreeka- ja türgikeelne kuju viitab ühtlasi Küprose Vabariigi põhiseaduslikult tunnustatud kahele kogukonnale.

Mündil kujutatud komisjonihoone on Berlaymont Brüsselis. See on Euroopa Komisjoni peakorter; Euroopa Komisjon töötab muu hulgas välja õigusloome ettepanekuid, haldab Euroopa Liidu eelarvet ja jälgib liidu õiguse kohaldamist. Hoone püstitati 1960. aastatel ning renoveeriti hiljem põhjalikult.

Ümmargune aastapäev andis Küprosele põhjust käsitleda oma teekonda alates ühinemisläbirääkimistest ja liiduga ühinemisest kuni euro kasutuselevõtuni. Samal ajal on ühinemine seotud jätkuvalt lahendamata Küprose küsimusega ning Euroopa Liidu rolliga saarel, mis paikneb Euroopa ja Vahemere idaosa piirimail.