Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 54 2009
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Soome · 10 aastat WWU-d
Tiraaž1 342 900
Väljalaskekuupäev1. jaan 2009
ÄärekiriTALOUS- RAHALIITTO EMU
Turuhind16,90 €
Variandid
23.3 · Ringlus · Mündirullid · Tiraaž 1 372 500
Randbeschriftung: "TALOUS- RAHALIITTO EMU"
Variant 2 · PP · Karp, käibemüntide komplekt PP, numisümbrik · Tiraaž 27 500
Randbeschriftung: "SUOMI FINLAND"
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse majandus- ja rahaliidu kümneaastast eksisteerimist ning euro loomist 1. jaanuaril 1999. G. Stamatopoulose kavandatud kujundusel on stiliseeritud inimfiguur, mille vasak käsi läheb üle eurosümboliks; lisaks on kujutatud initsiaalid ΓΣ, vastava riigi nimi, „1999-2009” ja majandus- ja rahaliidu selle riigi keeles kasutatav akronüüm. Välimise rõnga moodustavad Euroopa lipu kaksteist tähte. Luksemburgi väljaandel on kallutamisel muutuva kujutisena lisaks kujutatud suurhertsogit.
Motiiv
Mündi keskel on kujutatud stiliseeritud inimfiguuri, mille vasakut kätt pikendab euro sümbol. Kunstniku initsiaalid ΓΣ asuvad euro sümboli all. Väljaandjariigi nimi riigi ühes või mitmes keeles paikneb kujutise ülaservas, samal ajal kui märge 1999-2009 ja riigikeelde või -keeltesse tõlgitud akronüüm EMU paiknevad allservas.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Majandus- ja rahaliit kujunes järk-järgult Euroopa majandusliku integratsiooni tulemusena. Siduvad raamid sai see Maastrichti lepinguga, milles sätestati ühises valuutas osalemise kriteeriumid. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, pikaajalistele intressimääradele, vahetuskursile ning valitsussektori uuele võlale ja koguvõlale. Need tingimused pidid tagama, et rahaliiduga ühineksid piisavalt stabiilsete eeldustega majandused.
Rahaliidu kolmanda etapi alguses fikseeriti osalevate riikide valuutade vahetuskursid pöördumatult. Euro eksisteeris algul ainult kontorahas: kontosid, finantsturge ja sularahata makseid võidi juba eurodes arvestada, samal ajal kasutati igapäevaelus endiselt riikide seniseid pangatähti ja münte. Euro sularahana lasti käibele alles 2002. aasta alguses. Varasemad valuutad eemaldati makseveost enamasti lühikese üleminekuperioodi järel.
Rahaliiduga läks rahapoliitika eest vastutamine riikide keskpankadelt üle Eurosüsteemile. See koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Otsuseid baasintressimäärade ja muude rahapoliitiliste meetmete kohta tehakse sellest ajast alates ühiselt. Raha- ja eelarvepoliitika jäi seevastu põhimõtteliselt üksikute liikmesriikide ülesandeks, kuid seda koordineeriti Euroopa eeskirjade abil. Nii ühendas rahaliit ühise rahapoliitika ja jätkuvalt riikide vastutusalasse kuuluvad riigieelarved.
Alguses kuulus euroalasse üksteist riiki. Seejärel ühinesid veel Euroopa Liidu liikmesriigid; 2009. aasta alguses võttis euro kasutusele ka Slovakkia. Mündi väljalaskmise ajal hõlmas euroala seega 16 riiki. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei osalenud ühises valuutas.
Aastapäev sobis riikideüleseks väljalaskeks, sest rahaliit ei ole riiklik, vaid ühiselt loodud institutsioon. Ka motiivi valik korraldati Euroopa tasandil: Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud said mitme kavandi vahel veebis hääletada. Ühtne pildikülg koos rahvuslikult tähistatud väljalasetega peegeldas seejuures euro enda ülesehitust.
Rahaliidu kolmanda etapi alguses fikseeriti osalevate riikide valuutade vahetuskursid pöördumatult. Euro eksisteeris algul ainult kontorahas: kontosid, finantsturge ja sularahata makseid võidi juba eurodes arvestada, samal ajal kasutati igapäevaelus endiselt riikide seniseid pangatähti ja münte. Euro sularahana lasti käibele alles 2002. aasta alguses. Varasemad valuutad eemaldati makseveost enamasti lühikese üleminekuperioodi järel.
Rahaliiduga läks rahapoliitika eest vastutamine riikide keskpankadelt üle Eurosüsteemile. See koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Otsuseid baasintressimäärade ja muude rahapoliitiliste meetmete kohta tehakse sellest ajast alates ühiselt. Raha- ja eelarvepoliitika jäi seevastu põhimõtteliselt üksikute liikmesriikide ülesandeks, kuid seda koordineeriti Euroopa eeskirjade abil. Nii ühendas rahaliit ühise rahapoliitika ja jätkuvalt riikide vastutusalasse kuuluvad riigieelarved.
Alguses kuulus euroalasse üksteist riiki. Seejärel ühinesid veel Euroopa Liidu liikmesriigid; 2009. aasta alguses võttis euro kasutusele ka Slovakkia. Mündi väljalaskmise ajal hõlmas euroala seega 16 riiki. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei osalenud ühises valuutas.
Aastapäev sobis riikideüleseks väljalaskeks, sest rahaliit ei ole riiklik, vaid ühiselt loodud institutsioon. Ka motiivi valik korraldati Euroopa tasandil: Euroopa Liidu kodanikud ja elanikud said mitme kavandi vahel veebis hääletada. Ühtne pildikülg koos rahvuslikult tähistatud väljalasetega peegeldas seejuures euro enda ülesehitust.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi