Monaco · 500 aastat Burgose lepingust Karl V-ga

Karl V. Habsburgide dünastiast oli alates 1516. aastast Hispaania kuningriikide kuningas ning 1519. aastal valiti ta Rooma-Saksa kuningaks. Keisrina valitses ta ulatuslikku võimukogumit, kuhu kuulusid peale Hispaania ja Habsburgide pärusmaade ka Madalmaad, alad Itaalias ning valdused Ameerikas. Tema valitsemisaega iseloomustas vastasseis Prantsusmaa kuninga Franz I.-ga. Selle rivaalitsemise keskseks tegevuspaigaks olid Itaalia sõjad.

Monaco asus Prantsusmaa, Genova ja Habsburgide-Hispaania võimu mõjualade piiril Itaalias. Sadamal ja kaljul asuval kindlusel oli Liguuria ranniku ning Vahemere lääneosa mereteede kontrollimisel strateegiline tähtsus. Pärast Monaco valitseja Lucien Grimaldi mõrvamist 1523. aastal võttis tema vend, Grasse’i piiskop Augustin Grimaldi, veel alaealise Honoré I. eest eestkostevalitsuse üle. Selles poliitiliselt ebakindlas olukorras otsis ta Karl V. toetust.

1524. aastal sõlmitud kokkulepped seadsid Monaco keisri ehk Hispaania kaitse alla. Grimaldide valitsusvõim säilis, samal ajal seoti Monaco Habsburgide-Hispaania liidusüsteemiga. Selle tulemusena paiknes vürstiriigis Hispaania garnison. Sellega seotud poliitiline ja rahaline koormus põhjustas korduvalt pingeid.

Hispaania protektoraat kestis 1641. aastani. Honoré II. ajal asus Monaco Prantsusmaa poolele; Péronne’i leping sätestas Prantsusmaa kaitse ning Hispaania garnison saadeti välja. Karl V.-ga sõlmitud leping tähistab seega Monaco välispoliitika varast etappi, mil Grimaldid kindlustasid oma võimu liitude kaudu Euroopa suurvõimudega. Aastapäev andis Monacole põhjust meenutada seda diplomaatilist otsust ning Grimaldide valitsusvõimu pikka järjepidevust.