Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Juubeli lähtekohaks on Ferdinand VII 13. jaanuari 1824. aasta kuninglik dekreet, millega loodi „Policía General del Reino“. Hispaania oli tol ajal poliitilise restauratsiooni perioodis: pärast liberaalse põhiseadusliku korra lõppu aastatel 1820–1823 oli Ferdinand VII taastanud oma absolutistliku võimu. Uue politseiorganisatsiooni ülesanne oli kuritegusid jälitada ja avalikku korda valvata, kuid samal ajal teenis see ka poliitiliste vastaste ja liberaalsete liikumiste kontrollimise eesmärki.

Tänapäevane ametkond ei kujunenud sellest asutamisest muutumatul kujul. Hispaania politseisüsteemi korraldati 19. ja 20. sajandil korduvalt ümber; pädevused, nimetused ja struktuurid muutusid koos poliitiliste süsteemidega. Franco diktatuuri ajal tegutsesid muu hulgas vormikandjatega korrakaitsepolitseina Policía Armada ning uurimis- ja jälgimisülesandeid täitev Cuerpo General de Policía. Demokraatiale ülemineku käigus neid struktuure reformiti.

Oma tänapäevase organisatsioonilise vormi sai Policía Nacional 1986. aasta julgeolekujõude käsitleva seaduse alusel. Seejuures ühendati peamiselt tsiviilriietuses töötanud Cuerpo Superior de Policía ja vormikandjatega Policía Nacional Cuerpo Nacional de Policía koosseisu. Ametkond allub siseministeeriumile. Selle ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas isikutunnistuste ja passide väljastamine, piiri- ja välismaalaste kontroll, kriminaalpolitsei uurimised ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Lisaks tegutseb sõjaväeliselt korraldatud Guardia Civil teise riikliku politseijõuna; samuti on olemas piirkondlikud ja munitsipaalpolitseid.

Seega viitab juubel tsentraalselt korraldatud riikliku politsei ajaloolisele algusele, mitte alates 1824. aastast muutumatuna püsinud ametkonnastruktuurile. Mündi vermimise põhjusena toob see esile institutsionaalse järjepidevuse eri riigivormide kaudu. Samal ajal langeb juubel aega, mil politsei täidab oma ülesandeid demokraatliku põhiseaduse ja õigusriigi seaduste alusel.