Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 518 2024
Blister
PP
Blister proof
Saksamaa · Mecklenburg-Vorpommern – Königsstuhl (sari: Bundesländer II, 2. väljaanne)
Tiraaž21 000
Väljalaskehind46,95 €
Väljalaskekuupäev30. jaan 2024
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind52,90 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · Blister · Tiraaž 21 000
Väljalaske puhul
Sarja „Bundesländer II“ teine münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommernile; kujutatud liidumaade järjestus järgib Bundesrati vahelduvat eesistumist. Motiivil on Rügenil asuvas Nationalpark Jasmundis paiknev kriidikaljust moodustis Königsstuhl koos pöögimetsadega rannavaates. Kujutist täiendavad meri, kajakas ja inimene; lisaks on näha kiri „MECKLENBURG-VORPOMMERN“.
Motiiv
Münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale. See on Saksa 2-euroste mälestusmüntide sarja „Bundesländer II“ teine münt. Igal aastal austatakse üht 16 liidumaast mündiga, millel kujutatakse olulist ehitist või vaatamisväärsust. Liidumaade järjestus järgib ühe Saksamaa Liitvabariigi viie alalise põhiseadusorgani, liidumaade huve esindava Bundesrati rotatsiooni korras vahetuvat eesistumist. Mündi motiivil on kujutatud kuulsat kriidikaljumoodustist Königsstuhl koos selle pöögimetsadega Nationalpark Jasmundis Rügeni saarel. Kaljuklippe kujutatakse rannavaates, mis annab selle ainulaadse loodusmälestise võimsusest eriti muljetavaldava ettekujutuse. Mere, linnu ja inimese ühine kujutamine loob detailse ja plastilise tervikpildi. Lennus oleva kajakaga harmoneeruv moodne tüpograafia sulandub oskuslikult mündi reljeefi. Mündi sisemise osa ülemises pooles on näha kiri „MECKLENBURG-VORPOMMERN“, väljalaskeaasta „2024“, emiteeriva riigi Deutschland tähis „D“ ning paremal üleval täht „X“ vastava rahapaja tähise („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“) kohatäitena. Kunstnik Michael Otto (Rodenbachist, Deutschland) initsiaalid paiknevad mündi sisemise osa alumises pooles.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Mecklenburg-Vorpommern taastati 1990. aastal Saksamaa taasühinemise käigus. Liidumaa ühendab ajaloolised Mecklenburgi ja Vorpommerni piirkonnad ning sellel on pikk Läänemere rannik koos saarte, boddenite ja rannikumaastikega. Rügen on pindalalt Saksamaa suurim saar. Liidumaa elu kujundavad turism, meretransport, kalandus ja põllumajandus, samal ajal kui selle rahvastikutihedus on Saksamaa teiste liidumaadega võrreldes väike.
Jasmundi kriidirannik tekkis hiliskriidiajastu ladestustest. Lubjarikkad väikseimate mereorganismide jäänused kogunesid toona merepõhja ja kivistusid pikkade ajavahemike jooksul. Hilisemad maakoore liikumised ja jääaja protsessid kujundasid tänapäevase maastiku. Murdlaine, sademed ja külm kulutavad järskrannikut pidevalt. Seetõttu toimub seal ikka ja jälle varinguid ning nähtav rannajoon ei ole püsivalt muutumatu pinnavorm.
Königsstuhl kõrgub Läänemere kohal umbes 118 meetri kõrgusele. See kuulub Saksamaa Läänemere ranniku tuntumate vaatepunktide hulka. Alates 2023. aastast avaneb vaade õhus kulgevalt ringrajalt, mis asendas varasema vaateplatvormi. Nii soovitakse vähendada kriidikalju servas oleva tundliku aluspinna koormust.
Jasmundi metsades leidub vanu pöögipuistuid, mis on lubjarikastel muldadel ja vaheldusrikkas reljeefis saanud areneda suures osas looduslähedaselt. Osa neist puistutest kuulub alates 2011. aastast Euroopa vanade ja looduslike pöögimetsade piiriülesesse UNESCO maailmapärandisse. Maailmapärand dokumenteerib hariliku pöögi levikut suures osas Euroopast alates viimase jääaja lõpust.
Kultuuriliselt on kriidirannik tihedalt seotud romantilise maastikumaaliga. Vorpommerni Greifswaldis sündinud Caspar David Friedrich lõi 1818. aastal maali „Kreidefelsen auf Rügen“. Kujutatud täpset paika ei saa siiski üheselt Königsstuhliga samastada. Mündi teemaks sobib see pinnavorm, sest see esindab ühtaegu Läänemere rannikut, geoloogilist arengut ja liidumaa loodusruumi.
Jasmundi kriidirannik tekkis hiliskriidiajastu ladestustest. Lubjarikkad väikseimate mereorganismide jäänused kogunesid toona merepõhja ja kivistusid pikkade ajavahemike jooksul. Hilisemad maakoore liikumised ja jääaja protsessid kujundasid tänapäevase maastiku. Murdlaine, sademed ja külm kulutavad järskrannikut pidevalt. Seetõttu toimub seal ikka ja jälle varinguid ning nähtav rannajoon ei ole püsivalt muutumatu pinnavorm.
Königsstuhl kõrgub Läänemere kohal umbes 118 meetri kõrgusele. See kuulub Saksamaa Läänemere ranniku tuntumate vaatepunktide hulka. Alates 2023. aastast avaneb vaade õhus kulgevalt ringrajalt, mis asendas varasema vaateplatvormi. Nii soovitakse vähendada kriidikalju servas oleva tundliku aluspinna koormust.
Jasmundi metsades leidub vanu pöögipuistuid, mis on lubjarikastel muldadel ja vaheldusrikkas reljeefis saanud areneda suures osas looduslähedaselt. Osa neist puistutest kuulub alates 2011. aastast Euroopa vanade ja looduslike pöögimetsade piiriülesesse UNESCO maailmapärandisse. Maailmapärand dokumenteerib hariliku pöögi levikut suures osas Euroopast alates viimase jääaja lõpust.
Kultuuriliselt on kriidirannik tihedalt seotud romantilise maastikumaaliga. Vorpommerni Greifswaldis sündinud Caspar David Friedrich lõi 1818. aastal maali „Kreidefelsen auf Rügen“. Kujutatud täpset paika ei saa siiski üheselt Königsstuhliga samastada. Mündi teemaks sobib see pinnavorm, sest see esindab ühtaegu Läänemere rannikut, geoloogilist arengut ja liidumaa loodusruumi.