2 eurot briljantlõige/BU

Wilhelm II pärines Oranien-Nassau dünastiast. Enne troonile asumist teenis ta Briti armees, osales võitlustes Napoleoni vastu Pürenee poolsaarel ning juhtis 1815. aastal Waterloos Hollandi vägesid. Pärast oma isa Wilhelm I troonist loobumist sai temast 1840. aastal Madalmaade kuningas ja ühtlasi Luksemburgi suurhertsog.

See ühendus põhines 1815. aasta Viini kongressi otsustel. Luksemburg ülendati suurhertsogiriigiks ja anti personaaluniooni kaudu Madalmaade kuninga valitseda. See jäi siiski iseseisvaks territooriumiks ja kuulus Deutscher Bundi. Juba enne Wilhelmi valitsemisaja algust oli ajalooline Luksemburg Belgia revolutsiooni tagajärjel jagatud: läänepoolne, peamiselt prantsuskeelne osa läks Belgiale, samas kui vähendatud suurhertsogiriik jäi seotuks Madalmaade kuningaga.

Wilhelmi valitsemisaega langes põhiseadusliku arengu oluline etapp. 1841. aastal sai Luksemburg endale esimese iseseisva põhiseaduse. 1848. aasta Euroopa revolutsioonide mõjul kehtestati liberaalsem riigikord, milles rahvaesindusel oli suurem roll ja monarhi valitsemisvõim oli piiratud. Ka Madalmaadel nõustus Wilhelm ulatusliku põhiseadusreformiga, mille tulemusel kujunes riik tugevamalt parlamentaarseks monarhiaks.

Mündil kujutatud ratsanikukuju asub Luksemburgi linna raekoja ees keskväljakul. Väljaku ametlik nimi on Place Guillaume II ning kohalikus kõnepruugis nimetatakse seda „Knuedleriks“. 19. sajandil püstitatud monument viitab Wilhelmile kui maa valitsejale ja Luksemburgi riigi toonasele ümberkorraldamisele.

Aastapäev andis Luksemburgile põhjuse käsitleda taas seda etappi oma monarhia- ja põhiseaduse ajaloos. Ajaloolise valitseja seos tänapäeva suurhertsogiga rõhutab ühtlasi riigipea dünastilist järjepidevust, ehkki personaalunioon Madalmaadega lõppes pärast Wilhelm III surma 1890. aastal.