Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 508 2023
Coincard
UNC/BU Niederländisch
Coincard – hollandi versioon
Belgia · Naiste valimisõiguse 75. aastapäev Belgias
Tiraaž62 500
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev25. okt 2023
PakendCoincard
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind12,49 €
Allika tiraažiandmed: Gesamt 125.000 · 1:1 auf NL/FR geteilt
Väljalaske puhul
Mälestusmünt meenutab naiste valimisõiguse 75. aastapäeva Belgias. Motiivil on pliiatsiga täidetav hääletussedeliga valimisurn, millele on asetatud naisi ja naiselikkust tähistav Venuse sümbol. Lisaks on näha tekstid „75 JAAR ANS“ ning „ALGEMEEN VROUWENKIESRECHT – SUFFRAGE UNIVERSEL FÉMININ“.
Motiiv
Mündimotiivi keskel on näha valimisurni koos hääletussedeliga, mida täidetakse pliiatsiga. Valimisurni katab Veenuse sümbol (naise/naiselikkuse sümbol). Selle all vasakul on kiri „75 JAAR ANS“. Motiivi ümbritsevad hollandikeelsed ja prantsuskeelsed sõnad „ALGEMEEN VROUWENKIESRECHT“ – „SUFFRAGE UNIVERSEL FÉMININ“. Kesksest mündikujutisest paremal all asuvad kujundaja Iris Bruijnsi initsiaalid. Kuna mündid vermitakse Koninklijke Nederlandse Muntis, asuvad paremal Utrechti rahapaja märk, Hermese sauk, koos Belgia rahapaja juhataja märgi, Erlenmeyeri kolvi ees oleva astri, riigikoodi „BE“ ja aastaarvuga „2023“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Aastapäev viitab Belgia 27. märtsi 1948. aasta seadusele. See andis naistele riikliku parlamendi valimistel põhimõtteliselt meestega samadel tingimustel hääleõiguse. Esimest korda said nad seda õigust kasutada 26. juuni 1949. aasta parlamendivalimistel. Kuna Belgias kehtib kohustuslik hääletamine, ei saanud naised seega mitte ainult valimisõigust, vaid nad olid põhimõtteliselt ka kohustatud valimistel osalema.
Selle sisseviimine oli järkjärgulise arengu tulemus. Pärast Esimest maailmasõda kehtestati üldine ja võrdne valimisõigus esialgu põhiliselt meestele. Teatud naisrühmad said küll piiratud poliitilised õigused, kuid üldine valimisõigus riiklikul tasandil jäi neile esialgu kättesaamatuks. Alates 1920. aastast võisid naised osaleda kohalikel valimistel. Lisaks võis neid juba valida poliitilistesse ametitesse, kuigi enamik neist ei saanud veel ise riikliku parlamendi valimistel hääletada. Marie Janson sai 1921. aastal esimese naisena Belgia senati liikmeks; senaatorid kooptsid ta.
Viivitust mõjutasid ka parteipoliitilised kaalutlused. Tollases arutelus eeldati sageli, et naised on tugevamalt katoliku kiriku mõju all ja hääletavad seetõttu peamiselt katoliiklike parteide poolt. See mõjutas nii toetust valimisõiguse laiendamisele kui ka vastuseisu sellele. Belgia kehtestas naiste riikliku valimisõiguse hiljem kui mitu naaberriiki. Prantsusmaal otsustati see 1944. aastal, Madalmaades juba 1919. aastal.
1948. aasta reformiga kaotati riiklikel valimistel mees- ja naisvalijate õiguslik eristamine. Seetõttu andis 75. aastapäev põhjust meenutada selle pika protsessi lõpuleviimist ning naiste kaasamist parlamentaarsesse tahtekujundusse. Mündi väljaandmine ei seostu üksnes ühe valimisega, vaid poliitilise võrdsuse õigusliku alusega riiklikul tasandil.
Selle sisseviimine oli järkjärgulise arengu tulemus. Pärast Esimest maailmasõda kehtestati üldine ja võrdne valimisõigus esialgu põhiliselt meestele. Teatud naisrühmad said küll piiratud poliitilised õigused, kuid üldine valimisõigus riiklikul tasandil jäi neile esialgu kättesaamatuks. Alates 1920. aastast võisid naised osaleda kohalikel valimistel. Lisaks võis neid juba valida poliitilistesse ametitesse, kuigi enamik neist ei saanud veel ise riikliku parlamendi valimistel hääletada. Marie Janson sai 1921. aastal esimese naisena Belgia senati liikmeks; senaatorid kooptsid ta.
Viivitust mõjutasid ka parteipoliitilised kaalutlused. Tollases arutelus eeldati sageli, et naised on tugevamalt katoliku kiriku mõju all ja hääletavad seetõttu peamiselt katoliiklike parteide poolt. See mõjutas nii toetust valimisõiguse laiendamisele kui ka vastuseisu sellele. Belgia kehtestas naiste riikliku valimisõiguse hiljem kui mitu naaberriiki. Prantsusmaal otsustati see 1944. aastal, Madalmaades juba 1919. aastal.
1948. aasta reformiga kaotati riiklikel valimistel mees- ja naisvalijate õiguslik eristamine. Seetõttu andis 75. aastapäev põhjust meenutada selle pika protsessi lõpuleviimist ning naiste kaasamist parlamentaarsesse tahtekujundusse. Mündi väljaandmine ei seostu üksnes ühe valimisega, vaid poliitilise võrdsuse õigusliku alusega riiklikul tasandil.