Slovakkia · 200 aastat regulaarse hobustega veetava kiirpostiteenuse alustamisest Wieni ja Bratislava vahel

Väljalaskekuupäev11. okt 2023

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded4

ÄärekiriSLOVENSKÁ REPUBLIKA + ★ + pärnaleht + ★

Pealdis a olev tekst1823 / VIEDEŇ / BRATISLAVA / 2023 / SLOVENSKO / MK / MP

DisainerMária Poldaufová

RahapajaMincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia

Väljalaske puhul

Münt meenutab 1823. aastal tegevust alustanud Wieni ja Bratislava vahelise hobuekspressposti 200. aastapäeva. Motiivil on kujutatud kiiresti liikuvat postihobukaarikut ning süvistatud ristkülikut postisarvega. Selle all on aastaarv „1823” ning linnanimed „VIEDEŇ” ja „BRATISLAVA”.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud kiiresti liikuvat postihobukaarikut kui Wieni ja Bratislava vahelise hobupostiekspressi sümbolit ning keskel süvistatud ristkülikut postisarvega. Kaariku all on aasta „1823”, mil ekspresspostiteenus käivitati, ja selle all slovaki keeles linnanimed „VIEDEŇ” ning nende all „BRATISLAVA”. Mündi siseosa alumises servas paikneb linnanimedest horisontaalse joonega eraldatud väljalaskeaasta „2023”. Emiteeriva riigi nimi „SLOVENSKO” paikneb mündi siseosa ülaserval. Kaarikust paremal on kahe kuubikukujulise vermimistähise vahel näha Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) tähis „MK”. Vahetult münditähise all paiknevad rahvusliku külje kujundaja Mária Poldaufová stiliseeritud initsiaalid „MP”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

19. sajandi alguses kuulusid Wien ja tänapäeva Bratislava samasse võimuruumi. Wien oli Austria keisririigi residentslinn, samal ajal kui Bratislava kuulus Habsburgide monarhiasse kuuluva Ungari kuningriigi koosseisu. Linna tunti tollal eelkõige nimede Pressburg, Pozsony ja Prešporok all; tänapäevane nimi sai ametlikuks alles 20. sajandil. Pressburgis kogunes Ungari maapäev, mistõttu linnade vahel toimus elav poliitiline, majanduslik ja isiklik suhtlus.

Enne raudtee väljaehitamist olid postitõllad maismaal toimuva sõnumi- ja reisiliikluse keskne vahend. Need sõitsid sõiduplaanide alusel kindlaksmääratud marsruutidel. Postijaamades sai hobuseid vahetada, et sõitu saaks jätkata pikemate puhkeaegadeta. Kiirpost erines aeglasematest postiühendustest eelkõige lühemate peatuste ja kiirusele suunatud korralduse poolest. Postitõllad võtsid lisaks kirjadele ja ametlikele saadetistele sageli peale ka reisijaid.

Postisarvel oli algselt praktiline funktsioon. Kindlaksmääratud signaalidega andis postiljon saabumisest või väljumisest teada ning võis jaamas korraldada uute hobuste ettevalmistamise. Samal ajal tähistas sarv ametlikku posti, millel oli paljudel teedel erilisi eesõigusi.

Vaid umbes 60 kilomeetri kaugusel teineteisest paiknevate linnade ühendus tähistab liiklusajaloo üleminekufaasi. Veel põhines kaugliiklus hobujõul ja jaamade võrgustikul; mõni aastakümme hiljem võtsid raudteed enda kanda üha suurema osa reisijate- ja postiveost. Wieni ja Pressburgi vaheline raudteeliin avati 19. sajandi keskpaigas.

Tähtpäev sobis Slovakkia seisukohast mündi väljaandmise ajendiks, sest raudteeliin näitlikustab Bratislava ajaloolist seotust Habsburgide monarhia transpordi- ja sidevõrkudega. Samal ajal viitab see kahe naaberpealinna tänini tihedale piiriülesele ühendusele.